31 Jul 2012

Geenius

Ma nüüd räägin teile väikese loo, kuidas Liisu on geenius.

Kõik sai alguse eile, kui ma käisin vihmaga uisutamas. See tähendas seda, et kõik see liiv ja jama, mis muidu tee peal on ja millest ma muidu üle ilusti sõidan, ujus laagritesse. Tark ja agar tüdruk nagu ma olen, ei viitsinud ma eile uiske lahti harutada ja laagreid välja võtta ja puhastada. Tegelikult on mul mootoripesuvedelik ka Tallinnas, nii et ega väga erilist vahet ei oleks olnud. Tegelikult oleks küll. Kindlasti oleks, aga oleks on paha poiss. Igatahes. Otsustasin siis täna nad lahti kakkuda, sest tahaks uisutama minna ja rattad all ei liikunud. Eks mul kuklas tiksus koguaeg, et neist laagritest enam asja ei saa ja uisulegend Hr. Bont ütles ka, et kuna nad on ööpäeva juba seisnud, siis sa võid nad prügimäele saata, aga ma tahtsin ikka proovida. Võtsin siis lahti. 7 ratast sain alt ära ilusti, üks ei tulnud (ja ei tule siiamaani). Lihtsalt emane poldi osa on kinni. Liigub küll sees, aga välja ei tule. Proovisin igat pidi ja igas poosis. Otsustasin siis võtme teiselt poolt sisse lükata ja peale astuda. No keha raskuse all peaks ikka ju tulema. Hüppasin ka kergelt paar korda. Aga teate, mis siis juhtus? VÕTI LÄKS KÕVERAKS!!!! Ratas on ikka omal kohal. Klassika.

Ilusat õhtu jätku!

Geenius Liisu

PS! Nüüd ei jää midagi muud üle kui uued osta! Mõne aja pärast võib Hr. Keskpaik mu kõne oodata. :D

30 Jul 2012

Esmaspäev 30.07 ja EMT Rullituur Kundas

Kallid lugejad! Mul on siiralt hea meel teilt saada positiivset tagasisidet. Päris mitmed teist on mulle paar julgustavat sõna saatnud. Aitäh! Loodan, et te ei pea minus pettuma! Ma teen vähemalt kõik selle jaoks, et ei peaks!

Aga kõigepealt ma tahan rääkida eilsest paar sõna. Nimelt toimus Kundas rullituuri järgmine etapp. Ilm oli MEGA palav. Minu jaoks ausalt liiga palju. Õnneks ÕNNEKS oli võistlus lageda peal ja seal oli tuul, mis mõnusalt jahutas. Muidugi seda ainult pealtvaatajate jaoks, sest võistlejad pidid 20 kilomeetrit vastutuules rügama. Aga see ei takistanud ALBEkatel rokkida! Ja seda nad tõesti tegid! Rokkisid! Ma olen ülimalt õnnelik ja uhke teie üle!!! Palju õnne! Nimelt jäid meile 1. (Indrek), 2. (Mart), 4. (Aleks), 7. (Lauri) ja 9. (Kert) koht. Aga seda ainult Rullituuri arvestuses. Toimusid ka Eestikad, kus Lauri tõusis 5. kohale ja Kert 7. kohale. Te olete super ägedad!!

Pärast Kundat sai tuldud/põgenetud Tartusse, kus oli samasugune surmailm nagu Kundaski. Ilm jätkas ka täna. Hommikul käisin šopinguteraapias ja see aitas. Päeval käisime ujumas sõbrannaga jões (jube külm tundus, kuigi meile öeldi, et 23 kraadi on vesi). Pärast seda otsustasin minna uisutama. Tegelikult oleks pidanud vastupidi tegema, aga vahet pole, sest uisutamine oli ka parasjagu ujumine, sest vihma kallas nagu oavarrest. Just siis hakkas sadama, kui ma oma uisu uksevahelt välja pistsin. Aga ma ei lubanud ennast tuppa tagasi ja andsin minna. Kui kõik teised saavad, miks mina siis ei saa. Saan küll! Ja saingi! Suurepärane oli. Külm ei olnud ja vihm mõnusalt jahutas ja andis energiat juurde. Samuti tõi see naeratuse näole ja naeratus näol on palju meeldivam sporti teha, kui muidu. Praeguse emotsiooni põhjal võiks isegi öelda, et mulle meeldib vihmaga rohkem uisutada, kui muidu! Tegelikult ka! Proovige järgi! Ainukesed asjad, mis kannatasid olid laagrid. Kuivatan ära ja siis vaatab, mis saab, kas vajavad jälle puhastamist, sest tee oli kohati päris liivane. Oleks võinud isegi pikemalt sõita, aga mul sai villand edasi tagasi nühkimisest.

Alguses oli plaan minna Tammele, aga kui ilm äkki muutus, siis ei pidanud seda just kõige paremaks ideeks, sest sealne hea asfalt oleks liiga libe mu jaoks olnud. Ülenurme kergliiklustee kvaliteet oli aga paras, et ma ei pidanud end kui jää peal tundma. Ainuke asi, mis tee peal häiris oli see, et jube palju pisikesi kive oli. Kohe ikka jube palju! Aga vaatab, kuidas ilm on, äkki lähen homme Tammele. Peaks minema, sest trenni tuleb teha ja mul ei ole muid vahendeid kaasas. Isegi tossud unustasin koju, aga ega ma neid ei igatse ka, sest jooksma ma nii kui nii ei viitsiks minna. 

Võtsin asja rahulikult ja ei pushinud üle. Pulsikell jäi ka koju laua peale. 

Distants: 23.43 km
Aeg: 1h:15m:15s
Keskmine kiirus: 18.7 km/h
Max kiirus: 22.9 km/h


Parim poolmaraton 1h:07m:46s; parandus 5m:40s.

29 Jul 2012

Üllatus

Tänane hea üllatus oli see, et mulle läksid jalga püksid, mis enne tulid ainult poolele maale. :)

The End.

27 Jul 2012

Reede 27.07

Olen juba natuke liiga pikka aega võtnud vabanduseks selle kuulsa lause "homme teen". Seega täna hommikul, kui poole 8 paiku uni ära läks, sest ma olen ikka oma töö unegraafikus, jooksin ma otse õue ja istusin ratta selga. Otsustasin minna oma "pikale" ringile.

Algus oli kuidagi eriti raske. Jalad ei liikunud ja olid nagu pakud all. Mõte ei tahtnud ka kaasa jõuda. Mõte lõpuks kaasa ei jõudnudki, aga muidu läks paremaks. 40 kilomeetri peal oleks võinud veel 40 otsa sõita.

Ilm oli ideaalne, kuigi Aruküla kandis oli kuni Raasikust läbi väga tihe udu, nii et enda ette üle 15 meetri ei näinud.

Mul on täielik kirjutamiskriis. Ei tule seda juttu enam üldse. Ega väga ei viitsigi kirjutada. Mõte käib oma radapidi ja peas on miljon asja, mis tahavad oma osa minust saada. Kui nii edasi läheb, siis ei tea kaua mul seda motivatsiooni jätkata veel järel on.

Distants: 54.04 km
Aeg: 2h:23m:22s
Keskmine kiirus: 22.6 km/h
Max kiirus: 34.5 km/h

Parim 50 km 2h:12m:20s; 8m:54s parandus.

25 Jul 2012

Kolmapäev 25.07 (sõidame puruks)

Hommikul kell 4 helises kell, tegelikult olin juba kella 3'st saati lakke vaadanud. Kokku kaks tundi. Jäin tööle paar minutitki hiljaks. Lihtsalt passisin lakke, mitte et und ei olnud, aga...

Aga tegin oma esimese vahetuse ära. Jõudsin koju, sõin natuke ja siis istusin tiba õues, passisin niisama ja siis viskas üle. Murdvast väsimusest vaatamata otsustasin, et ma tahan ratta selga saada ja anda nii palju kui torust tuleb. Andsingi. Distants ei ole küll isegi mitte normaalne, vaid lihtsalt lühike, aga ma tahtsin lihtsalt sõita nii kiiresti kui tuli. Eks see keskmine kiirus tõusis ka tsipa ja max kiirus püsis ka kauem. Isegi kerge vastutuul ühes suunas ei takistanud mind.

Pulsist ma ei räägi. Tähendab max pulsist, sest see ei jäänud kaugeltki mitte normaalsuse piiridesse. Ühesõnaga tõmbasin südame puruks. Õnneks mitte jäädavalt. Loodetavasti.

Ega mul rohkem ei olegi midagi öelda. Lihtsalt täna on viimane praktika päev ja siis on see läbi. Siis ma lähen Tartusse mõneks ajaks. Nii, et tartlased pange end valmis, ma tulen nädala lõpus. Kõigepealt on muidugi vaja Kundas ära käia, kus toimub Rullituuri järgmine etapp. Pagan, ma pean ju plakati ka veel välja mõtlema. Kellelgi mingeid ideid on?

Distants: 21.69 km
Aeg: 46min:34s
Keskmine kiirus: 27.9 km/h
Max kiirus: 37.2 km/h
Pulss: 152/-

Personal best: 20 km 42m:56s; aja parandus 3m:26s

Ja nüüd magama!

18 Jul 2012

Kolmapäev 18.07

Mul on kõik päevad segi. Aga seda ma tean, et täna pidi olema trenni päev ja seda ta oligi. Kuigi olin õhtuks meeletust mõttetööst ja isekeskis arutlemist nii läbi omadega, et mõtlesin vahepeal edasi asja lükata. Õnneks suutsin ma oma mõtteid piisavalt koondada, et mingi vastus neist välja imeda ja sellega tuli ka motivatsiooni tagasi, et end õue viia. Istusin ratta selga. Mõtlesin, et kuna pole kuu algusest peale trenni teinud, siis pikemale ringile ei lähe.

Algus oli raske. Pulss kiskus sinna, kus ta ei tohi olla ja hingata oli ka raske. Õnneks sain kohe varsti oma hingetoru ka lahti ja pulss läks ka normaalseks ja püsis normaalsena. Alati saab vähem, aga ma olen rahul. Ega midagi erilist täna ei toimunudki sõidu ajal. Mõnus oli lihtsalt sõita ja kordagi ei tulnud pähe poole pealt ära pöörata ja kodu poole minna. Viimased umbes 8 km olid puhta vastutuult.

Üks maanteerattur, kelle varustus ja vorm on minu omast ikka kõvasti üle, sõitis must mööda. Soovis veel jõudu ja pani ajama. Alguses lasin tal minna, aga siis mõtlesin, et võiks ju tal sabas tilbendada natuke aega. Panin siis järgi. Sain ta kätte oma baigiga, kusjuures vastutuules ja tõusu peal. Vurasin ta tuules mis ma vurasin, lõpuks sai mul jaks otsa. Pole hullu. See ei olnudki eesmärk. Ma tahtsin lihtsalt teada, kas ma suudan seda ja näed suutsingi.

Kui homme ilm lubab, siis tahaks minna pikemale ringile. Meelde tuletada, mis tunne on Raasikult vastutuules kodu poole sõita, sest seal on alati olnud vastutuul!

Keegi jobu oli mu hea asfaldi ära pinnanud vahepeal, nii et pidin kiviklibu peal sõitma. Kivid olid piisavalt väikesed, et need ratta rehvi mustri sisse kinni jääks ja siis hooga mulle vastu jalgu lendaks. Tegelikult pole see mingi probleem, lihtsalt hea on vinguda millegi üle vahest. :)

Aeg: 1:15:31
Distants: 28.25 km

Keskmine kiirus: 22.4 km/h
Max kiirus: 31.3 km/h

14 Jul 2012

Vahekokkuvõte

Olen juuni keskpaigast alates, e 1 kuuga, alla võtnud 8kg ja KMI on langenud 2 võrra. Kuigi pole juuli jooksul üldse trenni jõudnud, siis enamus kaalukaotus on olnud just sellel kuul. Selline füüsiline töö, mis ma teen, on parem, kui ükskõik missugune dieet ja trenn. Mõõtnud ma ennast ei ole, sest iga kord, kui see mõte tuleb, siis pole kas leidnud mõõdulinti või ei ole lihtsalt viitsinud otsida, aga püksid on mõne koha pealt suureks jäänud ja ühed tulevad ilma nööpi ja lukku lahti tegematagi jalast ära. Mina olen rahul. See annab väga palju motivatsiooni juurde, et edasi enda kallal töötada.

Täna on küll puhkepäev ja homme ka, aga ma ei ole veel kindel, kas täna ratta selga lähen, sest väsimus on ikka paganama suur- nii magamatusest kui ka füüsilisest tööst ja pikkadest päevadest. Ma olen teinud kahe nädala jooksul 92 tundi tööd. Õnneks järgmisest nädalast alates on graafik selline, et 2 päeva tööl ja 2 vaba, aga tööpäev kestab 5.00 - 9.00 ja 14.00 - 21.00, seega 12h kokku. Selline graafik tõotab mulle kindlasti veidike rohkem trenni. Loodame, et ilm läheb tsipa paremaks, kuigi vihmaga on hea tööl olla, sest siis ei teki mingit kiusatust niisama lulli lüüa, mida me juba nii kui nii seal kohati teeme. Aga vähemalt on meil lõbus!

Olge mõnusad!

4 Jul 2012

Mitte trenn vaid pigem töö

Ei ole ma veel kuskile kadunud. Kuklas tuksub pidevalt, et peaks trenni minema, tegema, nautima. Pole lihtsalt jõudnud, sest esmaspäevast hakkas mul praktika, mille graafik on ettearvamatu (selgub eelmise päeva õhtul, mida järgmine päev teed) ja töö ise on väga füüsiline.

Praktikal olen ma õnneks oma kodu lähedal nii, et ei ole probleemne see, kui töö varem hakkab või hiljem lõpeb või hoopis keset päeva 4 tunnine paus sisse tuleb. Kaks esimest päeva olingi ma selle graafikuga. Hommikul kell 9 sinna, 4 tundi tööd (millest kahekesi olles oled tegevuses reaalselt 2h ja üksinda 3h), 4h siesta ja siis õhtul kell 17 uuesti tööle ja kuni 21'ni välja, millest jälle reaalselt teed vähem tunde tööd, kui palka makstakse (tegelikult on see hea, mulle meeldib istumise ja lebotamise eest palka saada, aga ainult siis, kui ma üksi ei pea passima). Täna olin eriti agar. Kell 5 sinna vasikate juurde, kell 9 pidin koju saama, aga mõtlesin, et ei jäta sõpra üksinda sinna ja aitasin tal kella 13ni tema tööd ära teha. Õhtul läksin üksinda jälle kella viieks ja olin üheksani.

Aga keda huvitab, siis praktikal olen ma ühes veisekasvatuses, kus on kohe PÄRIS palju loomi (kui ütlen arvu, siis valetan). Põhiline töö seisneb läga lükkamises. Me oleme seal professionaalsed lägalükkajad (vat kui tore ametinimetus). Täna muidugi sain muud ka teha (vasikaid, mullikad sööta). Samuti peame meie hoolistema ka selle eest, et kui keegi poegima hakkab, siis vasikas ohutult kõigepealt sünniks ja siis ta vasikate lauta toimetama. Esimene päev õnnestus võtta vastu oma esimene pulli-beebi, kelle nime ma konfidentsiaalsuse lepingu alusel nimekaimuga, avaldada ei saa. Täna sündis veel üks, kelle nimeks sai Kolmapäev (väga andekas!). Kahjuks oli täna ka kaks aborti.

Jube väsitav töö on tegelikult, kõndimist on palju (mis on ju hea tegelikult) ja koguaeg nühi kätega. Kui nüüd järgi mõelda, siis on see trenn nii üla- kui alakehale. Nagu jõusaalis oleks.

Aga, et mitte päris ära tüüdata oma lugejaid igava tööjutuga, sest see peaks ikkagi trenniblogi olema, siis mainin, et kuna mu karmavõlg oli täna vist kohe eriti suureks kasvanud, ei läinud mu auto õigel hetkel tööle (õhtu lõpuks oli karmavõlg kadunud ja ma mõtlesin välja, mis tal häda oli) ja ma pidin vahepeal uisud alla panema. Sain täna pausi ajal lõpuks laagrid õige asjaga ära puhastatud (tegelikult oli mul ka brigadir ja abikäsi kõrval, aitäh!) ja uiskudele alla pandud ja ma võin vanduda, et ma kontrollisin üle, et kõik poldid ilusti kinni oleks. Kaks korda kontrollisin, sest mul on juba halvad kogemused sellega. Aga karmabussi juht viskas mind välja ja ma maandusin esimest korda üle väga pika aja (ma siiralt ei mäleta, millal ma viimati põlve ja käed maha panin uisutamise ajal) asfaldil. Õnneks hullu ei olnud väga midagi. Püksid läksid ainult põlve pealt katki. Peopesad on niikuinii ära retsitud juba. Aga sõitsin siis 7 ratta peal koju, kusjuures ära tulnud ratas oli parema uisu esimene ratas. Tegelikult on see hea viis, kuidas end kanna peal sõitma panna, sest lihtsalt varvast pole kuskile toetada!

Loodetavasti jõuan hiljemalt reedel ratta selga, sest otsustasin vaba päeva võtta, loodan, et mu palve rahuldatakse.

1 Jul 2012

Pühapäev 1.07

Eilne kapsa-olek sundis mind kella 11ks voodisse ja äratas täna kell 7.45 üles. Ei mingit väsimust. Päkad tahtsid õue. Mõtlesin, et kuna eile oli ratas, siis täna võiks jälle uisk olla, ei tahtnud Pajupea- Jüri teele minna ja seega palusin end Maardu järve äärde viia.

Sealsele rajale annan hindeks 5, vähemalt esimesele 3.5 kilomeetrile, sest täpselt nii pikk see üks jupike oli. Edasi pidin sõitma kilomeetri maanteel, et saada järgmisele jupile, mis viis Tallinn- Narva mnt äärsele kergliiklusteele. Mõtlesin, et vaatan selle tee üle, et kus see ära lõpeb, et siis oma järgmist pikemat ratta ringi kohandada nii, et ma ei peaks maantee peal sõitma enam väga pikalt. Kõigepealt viis see teine jupike Narva mnt alt läbi ja siis sellele teele. Kahjuks lõppes minu teekond seal samas, sest seal oli nii meeletult palju liiva ja kive, et ma ei hakanud riskima. Kahjuks olin juba piisavalt kaugele tüürinud, et pidin languse pealt tagasipöördel kurvi suunduma. See samune kurv oligi kive ja liiva täis. Tänu sellele pumbati mu organismi neerudest adrenaliini ja pulss tõusis 170ni. Üldiselt oli tänane pulss ikkagi veits kõrgema poolne. Selle koha peal, kus tunnel algas ja lõpes, oli tee peal 15 sentimeetrise läbimõõduga tühimikud. Ratturitele ja uisutajatele oli pandud sinna ühte kohta umbes 50 cm pikkune laud, mis aga oli kukkunud sinna lõhesse, nii et ülesõitmine ei tulnud arvesse.

Seal 3.5 kilomeetrisel jupil oli hea tempot arendada. Täna tõusis see lihtsamini ja hoidmine oli ka kergem. Ühes suunas oli see muidugi veidike kiirem, kui vastupidi, sest ühtepidi oli kerge vastutuul. Õnneks ei midagi hullu.

Kohtasin seal veel ühte uisutajat. Üks vanem härra. Ma olen kindel, et ta oli eilsel Pärnu etapil ka, sest tal oli õige varustus, õige tehnika ja põhjus, miks ma arvan, et ta eile kohal oli, oli see, et tal olid mõlemad põlved värskelt lõhki nagu päris mitmetel eilsetel osavõtjatel.

Põlv andis enne ja pärast trenni kergelt tunda. Sõidu ajal ei olnud valust mingit märki.

Distants: 23.78
Aeg: 1:22:46
Keskmine kiirus: 17.2 km/h
Max kiirus: 32.2 km/h

Pulss: 161/170


Parim poolmaraton: 1:13:26


Erakogu Liivahunnik kurvis

Erakogu


Juuni arvudes:
Aeg: 38:40:28
Distants: 514 km
Trenne: 40 
Vabu päevi: 7