4 Jul 2012

Mitte trenn vaid pigem töö

Ei ole ma veel kuskile kadunud. Kuklas tuksub pidevalt, et peaks trenni minema, tegema, nautima. Pole lihtsalt jõudnud, sest esmaspäevast hakkas mul praktika, mille graafik on ettearvamatu (selgub eelmise päeva õhtul, mida järgmine päev teed) ja töö ise on väga füüsiline.

Praktikal olen ma õnneks oma kodu lähedal nii, et ei ole probleemne see, kui töö varem hakkab või hiljem lõpeb või hoopis keset päeva 4 tunnine paus sisse tuleb. Kaks esimest päeva olingi ma selle graafikuga. Hommikul kell 9 sinna, 4 tundi tööd (millest kahekesi olles oled tegevuses reaalselt 2h ja üksinda 3h), 4h siesta ja siis õhtul kell 17 uuesti tööle ja kuni 21'ni välja, millest jälle reaalselt teed vähem tunde tööd, kui palka makstakse (tegelikult on see hea, mulle meeldib istumise ja lebotamise eest palka saada, aga ainult siis, kui ma üksi ei pea passima). Täna olin eriti agar. Kell 5 sinna vasikate juurde, kell 9 pidin koju saama, aga mõtlesin, et ei jäta sõpra üksinda sinna ja aitasin tal kella 13ni tema tööd ära teha. Õhtul läksin üksinda jälle kella viieks ja olin üheksani.

Aga keda huvitab, siis praktikal olen ma ühes veisekasvatuses, kus on kohe PÄRIS palju loomi (kui ütlen arvu, siis valetan). Põhiline töö seisneb läga lükkamises. Me oleme seal professionaalsed lägalükkajad (vat kui tore ametinimetus). Täna muidugi sain muud ka teha (vasikaid, mullikad sööta). Samuti peame meie hoolistema ka selle eest, et kui keegi poegima hakkab, siis vasikas ohutult kõigepealt sünniks ja siis ta vasikate lauta toimetama. Esimene päev õnnestus võtta vastu oma esimene pulli-beebi, kelle nime ma konfidentsiaalsuse lepingu alusel nimekaimuga, avaldada ei saa. Täna sündis veel üks, kelle nimeks sai Kolmapäev (väga andekas!). Kahjuks oli täna ka kaks aborti.

Jube väsitav töö on tegelikult, kõndimist on palju (mis on ju hea tegelikult) ja koguaeg nühi kätega. Kui nüüd järgi mõelda, siis on see trenn nii üla- kui alakehale. Nagu jõusaalis oleks.

Aga, et mitte päris ära tüüdata oma lugejaid igava tööjutuga, sest see peaks ikkagi trenniblogi olema, siis mainin, et kuna mu karmavõlg oli täna vist kohe eriti suureks kasvanud, ei läinud mu auto õigel hetkel tööle (õhtu lõpuks oli karmavõlg kadunud ja ma mõtlesin välja, mis tal häda oli) ja ma pidin vahepeal uisud alla panema. Sain täna pausi ajal lõpuks laagrid õige asjaga ära puhastatud (tegelikult oli mul ka brigadir ja abikäsi kõrval, aitäh!) ja uiskudele alla pandud ja ma võin vanduda, et ma kontrollisin üle, et kõik poldid ilusti kinni oleks. Kaks korda kontrollisin, sest mul on juba halvad kogemused sellega. Aga karmabussi juht viskas mind välja ja ma maandusin esimest korda üle väga pika aja (ma siiralt ei mäleta, millal ma viimati põlve ja käed maha panin uisutamise ajal) asfaldil. Õnneks hullu ei olnud väga midagi. Püksid läksid ainult põlve pealt katki. Peopesad on niikuinii ära retsitud juba. Aga sõitsin siis 7 ratta peal koju, kusjuures ära tulnud ratas oli parema uisu esimene ratas. Tegelikult on see hea viis, kuidas end kanna peal sõitma panna, sest lihtsalt varvast pole kuskile toetada!

Loodetavasti jõuan hiljemalt reedel ratta selga, sest otsustasin vaba päeva võtta, loodan, et mu palve rahuldatakse.

No comments:

Post a Comment