1 Aug 2012

Kolmapäev 01.08

Nokk lahti, saba kinni, saba lahti, nokk kinni. Need sõnad iseloomustavad minu viimaste päevade seiklusi kõige paremini. Eile kirjutasin, kuidas ma oma uisud ära retsisin. Pärast seda ma viskasin laagrid ööseks torusiili sisse likku (välja arvatud need kaks tükki, mis olid kinni rattas, mis uisu alt ära ei tulnud). Ega midagi halvemaks ikka minna ei saa. Õnneks ei läinudki. Täna harjasin laagrid üle ja loputasin, lükkasin käima ja õlitasin. Sain kõik ilusti tööle. Minu arvates samamoodi nagu enne. Üritasin siis seda ühte ratast ka alt ära saada. Lõpuks võtsin lihtsalt haamri ja tagusin välja selle. Võttis suhteliselt kaua aega. Imelikul kombel oli poldi ots vahepeal laiemaks läinud ja ühte laagrisse kinni jäänud. Ma ei tea kuidas see küll võimalik on, aga see selleks. Puhastasin viimased ka ära. Siis panin alla tagasi. Esimese hoobiga muidugi unustasin puksid kapi peale. Õnneks tuli see väike oluline pisiasi ka vahepeal meelde.

Igal juhul sain siis ikkagi õhtuks rajale. Tahtsin minna ikka Tammele, aga uurisin nende kodulehelt, et seal on peaareenil just samal ajal jalgpalli kohtumine, kui ma uisutada plaanisin. Seega läksin Ülenurmele tagasi. 

Täna tuli samm paremini välja kui iialgi varem. Ei olnud mingit probleemi kanna peal sõita ja tõuke ajal nelja ratast maas ja varvast suunaga ette hoida. See tõi juba naeratuse näole. Keha asend püsis ka lähedane sellele, mis peaks olema. Põlvest tsipa kõverdunud ja selg vabalt kumer ja natuke ette kallutatud. Mitte ükski koht ei valutanud. Isegi kael mitte, mille ma täna öösel jälle ära suutsin magada. Kusjuures praegu pärast trenni hakkas uuesti valutama. Tõuge läks pikemaks, hoog kasvas kiiremini, pulss püsis õiges tsoonis ja keskmine kiirus tõusis. Super!!!!

Aga siis! Aga siis lendas üks ratas alt ära. Saate aru? Kolmas kord juba! Õnneks ei ole see otseselt minu süü, sest raam on lihtsalt sitt ja oma aja ära elanud. (Palk tule üle juba!!!) Võtsin siis jalast ära need, panin muru peale ja hakkasin edasi tagasi jalutama, et see kruvi üles leida, sest mul ei olnud mingit tahtmist koju kõmpida uisud käes (kuskil 4km mu kodust). A ja siis hakkas vihma ka sadama... Õnneks leidsin lõpuks üles selle ja sain sõrmega alla tagasi keeratud. Tahtsin küll veel edasi trennitada, aga ei hakanud riskima ja võtsin suuna kodu poole, jälgides pidevalt, et see uuesti lahti ei hakkaks tulema. Õnneks ei tulnud, aga ma oleks peaaegu ninuli käinud päris korralikult, sest üks väike kivike (neid oli seal tegelikult VÄGA PALJU) jäi mulle ette. Ja siis üks auto oleks ka tahtnud minuga kokkupõrke teha, sest roheline tuli oli minul tegelikult ja ta lihtsalt tuimalt sõitis punase tulega mu nina alt läbi. Hea, et mul ruumi oli, et väike manööver sisse teha, sest üldse ei olnud tahtmist temaga lähemalt tutvuda.

Aga nüüd olen ma ilusti turvaliselt kodus, elus ja terve, täis tahtmist uuesti sõitma minna. Homme võtan igaks juhuks võtmed kaasa ja kui leian siis varu kruvi ka, sest hetkel ei ole mul uusi uiske kuskilt võtta. 

Hoolimata kõigest on mul ikkagi naeratus näol ja tunne hea, sest see, et mul tehnika lõpuks ometi välja hakkab tulema, ületab kõik negatiivse!!

Aeg: 40m:47s
Distants: 14.12 km
Keskmine kiirus: 20.8 km/h
Max kiirus: 27.0 km/h
Pulss: 157/173

Parim 10km 28m:53s; parandus 2m:54s




Pildid erakogu

No comments:

Post a Comment