16 Aug 2012

Neljapäev 16.08 ja kõik muu, mis vahepeal on kõrvale jäänud

Olin päris pikka aega vältinud uiskude jalga panemist. Ei mitte sellepärast, et ma kardaks või ei tahaks või ei viitsiks sõita, vaid sellepärast, et mul on lihtsalt nii sitad uisud :) ! Aga täna andsin lõpuks alla ja panin nad jalga. Enne kontrollisin muidugi kõik poldid üle ja võtsin tööriistakohvri kaasa raja äärde.

Suundusin Tamme staadionile ja ma pean ütlema, et see koht on uisutamiseks loodud. Kui muidugi välja arvata väiksed lapsed, kes ei oska ei teed ületada ega niisama oma teepervel käia. Tegelikult seal ei ole isegi mitte õiget teeperve, vaid seal on maha joonistatud keskele joon, ühel pool ratastel liuglejad ja teisel pool jala   käiad. Aga ega see ei takista ju väikseid poisse ja tüdrukuid, kes sinuga lähemalt tutvust tahavad teha. Vähemalt ma arvan seda, sest nad ikka jooksid mitu korda mu nina alt nii läbi, et mul ei jäänud midagi muud üle teha, kui silmad kinni pigistada ja loota, et kumbki meist viga ei saa. Õnneks ei juhtunud midagi. Paar korda jättis süda löögi vahele, aga võib olla oli see hea vaheldus mu mega kõrgele pulsile, mida ma lihtsalt madalale ei saanud mitte kuidagi. Põhimõtteliselt sõitsin ma oma poolteist tundi väga rahulikus tempos, aga pulss oli selline nagu oleks sprintinud terve tee. Ei lasknud väga häirida sellel, sest tunne oli mõnus ja vahepeal tekkis isegi mõte, et äkki pulsikell näitab valesti ja tegelikult on pulss OK. 

Suurepärane oli täna sõita, sest ilm oli mõnus ja üldse oli mõnus. Kohtasin rajal ka mõnda sõpra. Tore üllatus. Miskipärast toast välja astudes oli mul sees tunne, et ma näen täna staadionil tuttavaid inimesi. Kõik oli tore, välja arvatud see, et mu uisud on jätkuvalt *****! Ma ikka hõõrusin päris kõvasti ja hääl oli nagu rongil- vurr-vurr-vurr. Kui hoo lõpuks üles sai, siis oli muidugi normaalne libiseda, aga seda lõbu pikaks ei jätkunud, sest rattad ei veerenud ja tuli kohe tööle hakata, et hoog ei raugeks. 

Aga ikkagi. Ma ei oleks kunagi arvanud, et mulle sportmine meeldima hakkab! Tegelt ka. Koolist oli nii mõru maitse suus, et ma ei kujuta ette, kust ma selle motivatsiooni leidsin, et end välja vedada! Nii, et kõik teie, kes te ütlete, et teile ei meeldi sportida, siis minge ja lihtsalt sportige. Sport ei pea tähendama seda, et te end hingetuks tõmbate. Sport on mõnus! Äkki kui ma hakkan end jooksma sundima nüüd aegajalt, siis ma räägin mõne aja pärast jooksmisest ka nii?! Aga äkki võib püksi ka tulla ja sellepärast töötan ma praegu selle nimel, et endale uued uisud alla saada ja siis edasi lasta.

Täna sõitsin läbi 30 km. Pole enne järjest seda distantsi teinud. Mul juba hakkas kergelt lootus kaduma, et maratoni distantsi läbimine jääb kaugemasse tulevikku, kui suve lõpp, aga tänast tulemust vaadates olen ma selleks võimeline.

Distants: 30km
Aeg: 1h:30m
Keskmine kiirus: 20 km/h
Max kiirus: 28 km/h

Mul on küll jäänud siin mõnda aega postituste tegemine vahele. Seda sellepärast, et viimasel ajal olen ma lihtsalt jalutamas käinud väljas nii palju kui jaksan ja aega on ja pole leidnud, et sellest iga kord midagi suudaks pikemalt kirjutada. Kokku selle aja, mis ma pole postitanud on päevadega kogunenud 28.50 km jalutamist.

Tegelikult ma tahaks siia vahele veel ära mainida selle, et 5.08 Jurmalas toimunud maratonil rokksid posid jälle VÄGA PALJU ja saavutasid esimese (Kert), neljanda (Lauri) ja viienda (Mart) koha. Loe SIIT! Palju õnne teile! Ja möödunud nädalavahetusel toimusid veel Tartus nii maraton kui sprint. Sprindis pani esikoha lukku ei keegi muu kui Mart, kolmanda vallutas Kert. Ja kõigi teiste tulemused olid ainult sajandike küsimus. Maratonis anti ka kõva võitlus, mille näitajaks on juba see, et Aleks sõitis sõna otseses mõttes vere ninast välja! Poodiumi väärilisteks kohtadeks oli Kerdi viies, Indreku seitsmes, Mardi üheksas ja Lauri kümnes koht. Tegelikult annaks mina, kui teie diktaatorlik fännklubi president, teile kõigile medali, sest te olete seda nii palju väärt, et ma isegi ei oska kirjeldada kui palju. Pikemat jutustust võite lugeda nende FB lehelt SIIT! Ja kui Te olete minu sõbrad ja toetate minu väikest aktsiooni siin ja uisurajal või ratta seljas, siis te peaksite kohe kindlasti ka nendele like panema! See ei ole raske! Ausalt ei ole, ma proovisin!

Kalevipojal näeme! :)

No comments:

Post a Comment