24 Sep 2012

Pühapäev 24.09.12

Viimased nädalad on tabanud mind trenni ja aja ja energia põud. Kooli algus ja pikad päevad, on kahjuks oma nõudnud, aga ma ei ole veel alla andnud!

Olen üritanud võimalikult palju jalutada ja enda jalgu ravida, et lõpuks jälle uisud jalga saada. No haavad ei taha üldse paraneda! Ütleks isegi,e t hullemaks lähevad. Pärast kolme (või kahte) nädalat on isegi kõige pehmemate jalanõudega valus käia. Panin lõpuks villiplaastrid peale (kallis asjad on peaks mainima). Loodan, et nüüd läheb kiiremini/paremini.

Aga eile käisime jälle matkamas/orienteerumas. Alguses oli plaan minna Alstkivisse, aga siis otsustasime Vooremäele pilgu peale visata. Hästi tegime, et sinna läksime, sest minul oli küll väga fun.

Kõigepealt ei olnud mitte keegi meist seal varem käinud. Teadsime enam- vähem, kus see asub, aga ühe jutiga me kohale sinna ei jõudnud. Kõigepealt seisime enne Roiut tee ääres ja uurisime kolmekesi tagaistmel oma übercoolidest nutifonidest, kuhu me minema peame tegelikult. Ühestki masinast me vastust ei saanud. Otsustasime edasi sõita ja Roius kohtasime kohalikke, kes meid hea meelega kohale juhatasid. Õigemini, mis seal juhatada, sest Roius olid juba sildid üleval. Aga kohale me jõudsime.

Rada oli väga äge. Tahaks talvel seal kelgutada ja kui oskaks suusatada (ja meeldiks suusatada) võiks isegi suuskadega seal sõita. Alguses viis tee ainult ülesmäge. Tõmbas korraks hingeldama isegi. Pärast oli enamjaolt ainult langused. Sõime mustikaid, uurisime seeni, kuulasime rähne, põikasime metsa sisse ja möödusime mitmetest siltidest, mis ei olnud üldse motiveerivad, tegime pilte, tegime nalja, nautisime loodust ja jäime maastikuratturitele jalgu.

Mõtlesin, et lähen järgmine nädalavahetus ka rattaga sinna. Ma tean, et see rada on raske, aga kuskilt tuleb ju alustada! :) Vaatan, kuidas ilm ja tervis on, sest eelmise nädala alguses vaevlesin ma järjekordse neelupõletiku käes, mis õnneks möödus imelikult kiiresti.

Ornito-, müko- ja rähnoloogid erakogu

Olümpiakoondis erakogu

Distants: 5.69km
Aeg: 1h:41m:29s

16 Sep 2012

Pühapäev 16.09

Eile õhtul tuli jube hea mõte ilmateadet vaadates, et võiks matkama minna. Läheks ja möllaks natuke metsas/põllul. Plaan oli küll hea, kuid matkarada ootusi ei täitnud. Pole hullu, sest nalja sai ikka. Suundusime Emajõge ääres Vorbuse poole. Kahjuks sai sealne rada kuidagi väga äkki otsa, sest lihtsalt ette tuli liiga lai kraav, millest niisama üle ei saanud ja teisel pool kraavi ei olnud ka ühtki rada meenutavat asja edasi. Pettumusest hoolimata otsustasime mitte veel tagasi pöörduda ja üle põllu ühe pisikese künka otsa ronida. Jalanõud lirtsusid, aga see isegi mitte ei häirinud. Loodus oli jube ilus ja ilm oli lausa suurepärane!!!

Aga mis siin ikka leierdada ja pikalt jutustada! Mõnus vaheldus oli see ja kohe tekkis ka uus mõte järgmine pühapäev Ihaste taha metsa minna. Ei jõua seda juba ära oodata! :)

Distants: 13.54 km
Aeg: 3h:02m:21s


Erakogu

12 Sep 2012

Kolmapäev 12.09 ehk proovisin oma uusi nunnusi!

Jaaaa kätte jõudiski lõpuks see aeg, kui ma oma uued uisud kätte sain!! Käisin nimelt laupäeval Jüri rulluisumaratonil ehk Rullituuri viimasel etapil jälle ALBEle kaasa elamas ja siis ulatas Kert mulle ka mu uued nunnud! Väga šeff!


Alguses muidugi olid nad tiba mitte minu jala järgi ehk minu hüppeliiges asub ülevalpool, kui uisusaapal. Sellepärast pidi Lauri neid soojendama. Ehk pistis need ahju ja siis mõne aja pärast pidin ma endale need jalga tõmbama, nöörid kinni pingutama ja klambri kinni lükkama. Kahjuks põletas saapa sees klambri vastas oleva metallist osa mu jalale päris kena villi, mille tõttu ma ei saanud eile ega üleeile minna sõitma, kuigi ilm oli täpselt SEE! Ega see mul tänaseksi ära pole paranenud, aga ma lihtsalt pidin minema, sest ilmateade hirmutas mind oma prognoosiga ja ma pidin veel viimast ilusat ilma nautima minema! Kahjuks jäi tänane sõit väga lühikeseks. Kohe seletan!

Tulin koolist koju, pakkisin ruttu uisud kotti, tõmbasin trenni riided selga, istusin sadulasse ja sõitsin Tammele. Terve tee oli kerge värin ja ärevus sees, sest ma olin alates laupäevast neid toas iga õhtu endale jalga pannud ja mõelnud, et tahaks sõitma minna. Igatahes, panin siis uisud jalga ja sõitsin esimesed 6 minutit ja mu jalad olid surnud. Mõtlesin, et ju ma tõmbasin siis paelad liiga kõvasti kinni. Jalad olid ikka no nii valusad, et kui ma murupeal seistes paelu lahti kakkusin, siis isegi mu käed värisesid, et võimalikult ruttu uisud jalast saada. Istusin siis tsipa, painutasin varbaid ja siis panin uuesti uisud jalga. Lõin uisu kanda, nöörid panin lihtsalt nii kinni, et nad ringi ei loperdaks ja tõmbasin klambri kinni, et uisk ilusti jalas oleks. Lootsin, et nüüd läheb asi paremaks, aga kahjuks ei. Pärast 4 minutit sõitu oli igasugune tahtmine kadunud ja jalgadel oli selline tunne, et ma kõnnin killer kontsakingadega, mis on mulle paar numbrit väikesed, munakivi tee peal. Pluss parem jalg hõõrus ära ka mul, aga see on loomulik ja tegelikult see isegi mitte ei vääri erilist mainimist, aga ma mõtlesin, et ei hakka end tuimaks sõitma ja leppisin selle 10 minutiga, mis ma vastu pidasin. 

Eks nüüd tuleb lihtsalt vaikselt proovima hakata ja nii kaua sõita, kuni enam valus lihtsalt ei ole. Lauri andis mulle kuu aega selle jaoks. 

Kui valu välja arvata, siis nende uiskudega oli nii palju kordi parem sõita, kui mu eelmistega, et ma isegi ei nimetaks eelmisi uiskudeks. Kuigi no jalg ikka värises korralikult all ja ma ei tunnetanud veel hästi ära seda, kui palju need rattad uisu alt välja ulatuvad, aga see on jällegi harjumise asi. Nüüd tuleb tööd teha! Niikaua õues sõita, kui ilm lubab ja kui enam ei luba, siis leida võimalus, kuidas EMÜ Spordihoones sõitmas käia või siis mõnikord äkki võetakse mind isegi Nõkku (või on see Nõosse?) kaasa. 

Vanad uisud võtsin varuosadeks lahti ja kõik peale poltide, mille ma A&T'sse andsin, ja rataste, mille ma igaks juhuks kappi panin, viskasin lihtsalt prügikasti!!!!!

Ajast ja distantsist pole mõtet rääkida, aga ma tahaks mainida, et keskmine kiirus tõusis loperguse sammuga 24.3 km/h ja max kiirus 27.3 km/h peale. Ma vist ei olegi nii kiiresti uiskudega sõitnud?! Kuigi kui mõelda nüüd maratoni peale, siis need kiirused ei ole vist mainimist väärt...

Aga üks uus huvitav asi veel, mis eile ära sai proovitud. Nimelt longboarding! Ma pole kunagi rulaga sõita osanud. Samas on mul soetatud endale skimboard, millega paar suve tagasi päris tihti sõitmas sai käidud (see ei tähenda, et ma väga hästi oskasin seda) ja rulluisud ning kui ma need kaks asja kokku panen, siis põhimõtteliselt saamegi longboardi. Ütleks isegi, et see on "naiste" rula. Palun vabandust, kui ma kedagi solvasin praegu! Aga see on tõsiselt äge vidin! Tahaks sellega veel ja veel ja veel sõita (Triin, võta kaasa see uuesti!).  

Tegime paar videot ka sellest. Ma hoiatan ette, et see oli siiski esimene kord, kui ma selle asjanduse peale astusin ja jalad värisesid all. :)
Video 1           Video 2



Pildid erakogu