12 Sep 2012

Kolmapäev 12.09 ehk proovisin oma uusi nunnusi!

Jaaaa kätte jõudiski lõpuks see aeg, kui ma oma uued uisud kätte sain!! Käisin nimelt laupäeval Jüri rulluisumaratonil ehk Rullituuri viimasel etapil jälle ALBEle kaasa elamas ja siis ulatas Kert mulle ka mu uued nunnud! Väga šeff!


Alguses muidugi olid nad tiba mitte minu jala järgi ehk minu hüppeliiges asub ülevalpool, kui uisusaapal. Sellepärast pidi Lauri neid soojendama. Ehk pistis need ahju ja siis mõne aja pärast pidin ma endale need jalga tõmbama, nöörid kinni pingutama ja klambri kinni lükkama. Kahjuks põletas saapa sees klambri vastas oleva metallist osa mu jalale päris kena villi, mille tõttu ma ei saanud eile ega üleeile minna sõitma, kuigi ilm oli täpselt SEE! Ega see mul tänaseksi ära pole paranenud, aga ma lihtsalt pidin minema, sest ilmateade hirmutas mind oma prognoosiga ja ma pidin veel viimast ilusat ilma nautima minema! Kahjuks jäi tänane sõit väga lühikeseks. Kohe seletan!

Tulin koolist koju, pakkisin ruttu uisud kotti, tõmbasin trenni riided selga, istusin sadulasse ja sõitsin Tammele. Terve tee oli kerge värin ja ärevus sees, sest ma olin alates laupäevast neid toas iga õhtu endale jalga pannud ja mõelnud, et tahaks sõitma minna. Igatahes, panin siis uisud jalga ja sõitsin esimesed 6 minutit ja mu jalad olid surnud. Mõtlesin, et ju ma tõmbasin siis paelad liiga kõvasti kinni. Jalad olid ikka no nii valusad, et kui ma murupeal seistes paelu lahti kakkusin, siis isegi mu käed värisesid, et võimalikult ruttu uisud jalast saada. Istusin siis tsipa, painutasin varbaid ja siis panin uuesti uisud jalga. Lõin uisu kanda, nöörid panin lihtsalt nii kinni, et nad ringi ei loperdaks ja tõmbasin klambri kinni, et uisk ilusti jalas oleks. Lootsin, et nüüd läheb asi paremaks, aga kahjuks ei. Pärast 4 minutit sõitu oli igasugune tahtmine kadunud ja jalgadel oli selline tunne, et ma kõnnin killer kontsakingadega, mis on mulle paar numbrit väikesed, munakivi tee peal. Pluss parem jalg hõõrus ära ka mul, aga see on loomulik ja tegelikult see isegi mitte ei vääri erilist mainimist, aga ma mõtlesin, et ei hakka end tuimaks sõitma ja leppisin selle 10 minutiga, mis ma vastu pidasin. 

Eks nüüd tuleb lihtsalt vaikselt proovima hakata ja nii kaua sõita, kuni enam valus lihtsalt ei ole. Lauri andis mulle kuu aega selle jaoks. 

Kui valu välja arvata, siis nende uiskudega oli nii palju kordi parem sõita, kui mu eelmistega, et ma isegi ei nimetaks eelmisi uiskudeks. Kuigi no jalg ikka värises korralikult all ja ma ei tunnetanud veel hästi ära seda, kui palju need rattad uisu alt välja ulatuvad, aga see on jällegi harjumise asi. Nüüd tuleb tööd teha! Niikaua õues sõita, kui ilm lubab ja kui enam ei luba, siis leida võimalus, kuidas EMÜ Spordihoones sõitmas käia või siis mõnikord äkki võetakse mind isegi Nõkku (või on see Nõosse?) kaasa. 

Vanad uisud võtsin varuosadeks lahti ja kõik peale poltide, mille ma A&T'sse andsin, ja rataste, mille ma igaks juhuks kappi panin, viskasin lihtsalt prügikasti!!!!!

Ajast ja distantsist pole mõtet rääkida, aga ma tahaks mainida, et keskmine kiirus tõusis loperguse sammuga 24.3 km/h ja max kiirus 27.3 km/h peale. Ma vist ei olegi nii kiiresti uiskudega sõitnud?! Kuigi kui mõelda nüüd maratoni peale, siis need kiirused ei ole vist mainimist väärt...

Aga üks uus huvitav asi veel, mis eile ära sai proovitud. Nimelt longboarding! Ma pole kunagi rulaga sõita osanud. Samas on mul soetatud endale skimboard, millega paar suve tagasi päris tihti sõitmas sai käidud (see ei tähenda, et ma väga hästi oskasin seda) ja rulluisud ning kui ma need kaks asja kokku panen, siis põhimõtteliselt saamegi longboardi. Ütleks isegi, et see on "naiste" rula. Palun vabandust, kui ma kedagi solvasin praegu! Aga see on tõsiselt äge vidin! Tahaks sellega veel ja veel ja veel sõita (Triin, võta kaasa see uuesti!).  

Tegime paar videot ka sellest. Ma hoiatan ette, et see oli siiski esimene kord, kui ma selle asjanduse peale astusin ja jalad värisesid all. :)
Video 1           Video 2



Pildid erakogu

1 comment: