24 Mar 2013

Viimane kuu


Peaaegu kuu aega on möödas, kui ma siia midagi kirjutasin. Päris palju on toimunud selle aja jooksul. Niivõrd kuivõrd. Ei oskagi kuskilt alustada. Olen siin lihtsalt tublisti, kui mitte liiga palju, trenni teinud. Esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel uisutamine ja teisipäeval, neljapäeval suusatamine. Ja need on need kindlad ajad, vahepeal kui tunne tuleb, siis olen teise trenni ka otsa teinud päeva lõpus.

Uisutamine läheb hästi. Küsisin reedel, et mis ma siis valesti teen ja vastuseks tuli, et ega väga enam midagi olegi. Olen rahul sellega. Tahaks nüüd asfaldile sõitma saada. Paar viga siiski on. Ma ajan end ikka liiga püsti sõidu ajal. Sel on lihtsalt nõrk veel, aga küll ta tuleb. Peab tulema. Kõik muu on ju tulnud. Teine probleem on see, et ma ei libise piisavalt pikalt. Saalis peaks ühe otsa rahus 2 tõukega ära tegema, ma teen tavaliselt 3-4. EMÜ saalis on lihtsalt pidevalt tunne, et hoog saab otsa. Nõo saalis ma kaldun lihtsalt inertsiga kohe teisele jalale ja siis juba lähebki jalg maha. Aga kui tuleb veel enesekindlust, tasakaalu ja jõudu, siis küllap saan selle ka korda. Saalis on seda raske õppida/õpetada. Ja siis muidugi see, et kui ma väsin, siis mul läheb tõuge varbasse. Paar suuremat kukkumist on ka olnud. Ühe korra uiskudel kulli mängides suutsin oma põlved katki kukkuda ja eelmine kolmpäev panin endale kuidagi kurvis jala ette, nii et päris hea lend ja mats oli olnud. Põlve tõmbasin muidugi uuesti lõhki, käe põrutasin veidike ära ja põlve liiges andis veel järgmine päev natuke tunda. Praegu on juba kõik OK, paraneks see haav ka nüüd ruttu ära ainult. Selle viimase kukkumise ajal, sain ma lõpuks kiivri vajalikkusest ka aru.

Suusatamises on mul samad vead, mis uisutamises. Eriti see, et ma ei tõuka küljele vaid jätan pigem varbasse. Tasakaal hakkab vaikselt tulema. Entusiasm on säilinud ja tahe sõitma minna on suur. Muidugi tõusudest ma ikka rooman üles. Langused ei ole enam hirmsad. Vähemalt mitte siis kui rada alt ära ei kao. Dendros on seda ikka mõnel korral juhtunud, et rada lihtsalt saab otsa ja algab kuskilt mujalt uuesti. Aga ma olen püsti iga kord jäänud. Muideks, eelmisel aastal sõitsin ma suuskadega kokku 4.3 km; see aasta on praegu sõidetud 87.31 km.

Reedel käisin jõusaalis. Alustasin soojendusjooksuga lindil. Ainuke koht, kus mulle meeletult joosta meeldib on lint. Tegin 20 minutit ja distantsiks tuli 4.10 km. Minu 1 km PB paranes tervelt 1 minuti; uueks cooperiks tuli 2.46 km. Väga rahul!! Ja jaksu oli oi kui palju, pulss püsis 157 ümber. Ja siis tegin 2h jõudu otsa. Rahulikult 3 ringi erinevaid harjutusi. Sain aru, et mu vasak jalg on palju tugevam kui parem. See on täielikult uisutamise teene, sest saalis on see enamasti sisemine jalg, mille peale palju rohkem toetun.

Mai alguses on rulluisulaager Otepääl. Ootan juba seda. Natuke kardan ka, aga rohkem ikka ootan. Õnneks tuleb Asti ka sinna, nii et siis saab vähemalt kahekesi kurta, kui peaks vaja olema. :)


No comments:

Post a Comment