2 May 2013

Kust poolt see päike siis ikkagi tõuseb?

Teine päev. Alustasime väikse hommikujooksuga Tehvandile, seal väike võimlemine ja siis jalutasime tagasi, sõime ja puhkasime ja suundusime esimesse trenni, milleks oli uisk. Uuesti tagasi pesu, puhkus ja söök, puhkus ja uus trenn- ratas. Täna aga otsustasime nii, et päevast muljetab minu armas trenni- ja toakaaslane Asti.

Asti "kirjanik" Kuuse


 Palun...

Ütleme nii, et tänane uisk oli juba natukene parem kui eilne, kuigi Kersti pärast ütles, et mu jalgade värisemine oli ka kilomeetri kaugusele näha. Aga pole hullu, homme enam nii palju ei värista loodetavasti :) Võrreldes eilsega oli ikka veidi kindlam tunne küll laskumistel. Need tõusud ja laskumised on ikka natuke midagi muud kui ainult ringe lasta Tamme staadionil. Ma arvan, et treener Lauri on rahul vähemalt sellega, et me pole lähemalt tutvunud kergliiklustee pinnakattega. Eks ikka tuleks jalga tuua veel rohkem taha ja veereda pikemalt ja kükitada madalamale ja unustada ära baleriinokäed ja veel palju muud, aga homme ka päev. Ja muidu polekski äkki areneda kuhugi, kui kohe kõik välja tuleb ;)


Pärast hommikust trenni ja lõunasööki otsustasime kasutada ära imeilusat päikesepaistelist täiesti pilvedeta ilma. Nagu naised ikka, otsustasime, et on aeg pruuniks saada ja läksime päevitama. Esiteks otsisime päris tükk aega kohta, kus oleks natukenegi vaiksem tuul kui 10 m/s. Lõpuks leidsime, kuid kahjuks isegi vastu maad pikali olles tahtis tuul ümber puhuda. Aga me ei andnud alla - nagu karastunud maanaised ikka, võtsime pusad ja pluusid ära ja käärisime püksisääred üles. See oli vist kõige ekstreemsem päiksevõtt üldse, sest kord soojendas päike päris mõnusasti, aga järgmine hetk puhus tuul korraliku kananaha ihule. Arvatavasti puhus tuul ka UV minema, seega me väga kaua seal ennast ei suutnud pruunistada. Kui ilmateade ei valeta, siis äkki homme läheb paremini.

Asti "karastunud maananine" Kuuse

Õhtuse trennina otsustati teha kerge ratas. Aga see tuul ikka pole meie sõber - ükskõik kudapidi me sõitsime, ikka puhus ta enamasti otse vastu või siis küljelt nii kõvasti, et hoolega pidi jälgima, et ei lõpetaks kraavis. Õnneks olime siiski tugevamad kui tuul. Ära peab kindlasti mainima ka lemmikud tõusud (eriti need, mis tulevad trenni lõpus), kus lihtsalt poole peal tuleb mõte, et äkki viskaks siin samas ennast pikali. Aga no kus sa siis ikka viskad, pressid muudkui edasi. Mäe otsas puhkad ja vaatad, et polnudki nagu isegi kõige hullem ja jaksab isegi veel sõita, et jalg polegi päris makaron. Veel. Kuni järgmise tõusuni.

Võiks isegi ära harjuda kahe korraliku trenniga päevas :)

Komandeerin tagasi Liisule, kes nüüd lisab väga teemakohaseid pilte.

Adios!

Ja teiega on jälle Liisu. Ega mul midagi erilist lisada ei olegi. Vahepeal pärast uisutrenni käisime ka Otepää kaubanduskeskuses väikesel šopingul ja armusime sellesse linna veelgi enam! Ja see koht ka- Marguse puhkekeskus. Oleks muru rohelisem ja puud lehtes, oleks see ideaalne puhkuse koht. Mitte, et see juba praegu ei oleks.

Marguse puhkekeskus

Teine päev ja juba on tuba täielik seapesa (ja
meile tuli jäätise isu)

Aga nüüd tänased trennid. Lisan juurde, et uisutrenn oli minul küll vähemalt väga mõnus. Parandasin oma poolmaratoni aega peaaegu 2 minutiga ja seda vastu tuult ja tõusudega (no ja langustega). Ratas oli küll veits raskem, sest tuul oli tõesti vastu koguaeg, aga grupis sõites see ei häiri absoluutselt. Poole peal läksid mehed meist lahku ja võtsid ette pikema tee. Naised keerasid Sihvast Otepääle ja natuke aja pärast Nüpli peale. See "sporditee" mis lõpuks Tehvandile välja jõuab oli ikka päris ränk oma tõusudega. Ühe peal läks jalg ikka no nii pehmeks, et nagu sein oli ees ja edasi ei lähe lihtsalt. Astusin mõnekümneks meetriks ratta seljast maha ja võtsin selle tõusu lõpu jalgsi. Ülejäänud tõusud pushisin ikka kuidagi lõpuni. Aga see selleks. Tunne on hea ja jään homset päeva jällegi ootama. 

Uisk

Ratas


 Olge mõnusad! Homme peaks jälle siin ühte külalisesinejat nägema, nii et stay tuned.

Asti ja Liisu



Pildid erakogu

Vastus pealkirjas esitatud küsimusele: Ikka otse meie aknasse!

No comments:

Post a Comment