9 Jun 2013

Maardu RUM, II osa

08.06.2013

Kell 6:00
Avasin esimest korda silmad. Kusjuures kell oligi täpselt 00. Närvi ei olnud seega tuli kõne alla ka edasi magamaine, sest äratus oli seatud alles kella kaheksaks.

Kell 7:08
Avasin teist korda silmad. Närvi ikka veel ei olnud, kuid otsustasin, et aitab magamisest, sest kui ma oleks veel selle ühe tunnikese välja pressinud, siis tõenäoliselt oleks ma kell 8 väsinud olnud. Teate küll ju kuidas see käib. Ja varem tõusmine andis mulle võimaluse rahulikult chillides pesemas käia ja pastat teha. Isegi kõht oli tühi, mitte nagu eelmine kord.

Erakogu
Kell 9:45
Kuna ratas oli mul Tartus ja Põhja- Eesti kodus oleval rattal olid rehvid tühjad ja ükski pump ei mõiganud, siis panin jalga uisud. Sõitsin Lagedi rongijaama Astile vastu. Kuna teed on seal kandis üpris kehvakesed, siis kuulasin pisut maad, et kuidas Lagedil lood on. Sain teada, et Kepsu sild on kinni. Küsimuse peale, kas ülejäänud on sõidetavad, sain vastuseks "jah". Võtsin siis suuna rongijaama poole, aga suureks üllatuseks kadus paari kilomeetri pärast tee alt ära ja seda asendas liivamülgas. Esimese osa sellest teelõigust sain veel kuidagi ettevaatlikult järele jäänud asfalditükkide peal sõidetud, kuid siis muutus asi päris nukraks ja otsustasin laagrite nimel pigem muru peal kõndida. Kõik möödasõitvad autojuhid vaatasid ja naersid. Oleks siis võinud vähemalt seisma jääda ja mind peale võtta. Õnneks ei olnud see lõik ulmepikk ja varsti oli jälle all asfalt. Küll väga krobeline, aga sõidetav. Tagasi sai Astiga tuldud samamoodi- muru peal. Mõtlesime, et kui me juba selle teega seal uiskudega hakkama saame, siis ei ole ükski teekate meie jaoks enam halb.

Kell 11:30
Saabus transport, mis meid Maardusse viis. Koha peale jõudsime mõned minutid enne starti, saime selle ajaga veel sõitjatele edu soovida ja maad kuulata, kuidas see rada siin siis kah on. Emotsioonid enne sõitu ei olnud just paljutõotavad. Rada olevat mitte väga sobilik algajatele- vahelduv teekate, kitsamapoolsed 360 kurvid ja krobeline tõus. Ilm oli ka kõigele lisaks veel palav. Õnneks ma olin taibanud juba eelmine õhtu endale vedeliku sisselaadimisega alustada- viinamarjamahl ja hüpotooniline jook. Ostsin selle jaoks esimest korda ka pulbrit. Täitsa edukas samm oli see, sest ei eelmise päeva soojenduse ega ka sõidu ajal ei kimbutanud mind janu, mis mind alati enne trennides kimbutanud on.

Kell 12:00
Anti maratoni start. Meie käisime võtsime oma numbrid välja ja suundusime raja äärde ergutama. Maratoni sõitjad pidid sõitma 12 ringi. Lõpuks läks lugemine päris sassi ja seetõttu magasime finishi ka maha, aga pole hullu, sest Albe Teami mehed tegid väga korraliku sõidu - Kert I, Marten II ja Aleks IV. Palju õnne teile!
Sellega võib meenutada 2011. aasta Pärnu RUMi plakatit
"Albes on kiireimad (loe: ilusaimad) sääred!"
Erakogu
Kell 14:25
Viie minuti pärast pidi olema meie start, kuid seda lükati veel natuke edasi, kuna rajal oli veel maratoni sõitja. Kuid lõpuks see start tuli ja sõit võis alata. Ütlen kohe alguses, et seekord oli kordades parem kui eelmine kord. Kuigi aeg tuli aeglasem. Mulle väga ei jõua kohale, kuidas ta nii palju aeglasem sai (4 minutit), aga küllap siis mängisid rolli need kolm kurvi, mida iga ringi peal tuli võtta. Kokku oli tarvis sõita 5 ringi- see tegi kokku umbes 17 km.

Sõit tundus palju kiirem. Kiirus püsis ja igal ringil möödusime omajagu inimestest. Alustasime me suht viimaste seas. Need, kellega me eelmine kord maid jagasime, nemad seljatasime me juba esimesel ringil. Kahe lõigu peal oli tuul ka vastu. Õnneks see väga ei häirinud, sest tunne oli hea ja jalg oli kindel. Piimhape ei löönudki pähe ja see andis võimaluse pöörata tehnikale erilist tähelepanu.

Korjasime vahepeal enda duole sõitjaid sappa, kuid nad kadusid üsna pea, mitte ette vaid taha poole õnneks. Vastutuule otsas sõitis isegi üks suusataja meie tuules ja siis kui tagasipööre oli tehtud, kimas meist mööda. Oli vist hea puhkus. :)

Üks vastutuule ots oli viadukti peale sõites. See asfalt oli üpris krobeline. Jalad said iga kord kerge šoki kui sinna peale sõitsime. Laskumine oli sama kattega, mis tähendas seda, et jalamassaaž oli garanteeritud. Esimesed kaks ringi oli tsipa hirmutav sealt alla laskude, kuid viimased ringid sai lihtsalt libisemise asemel hoogu ka juurde lükatud.

Üldkokkuvõttes jäin ma täitsa rahule oma sooritusega. Tahaks ainult veel kiiremini sõita. Nagu ikka... Olen rahul, et sellegi etapi ära tegin ja tunde järgi oleks võinud veel edasigi sõita. Maratonisõitjatest oli omajagu katkestajaid. Tehnika ei lagunenud mul väga ja tunne oli hea. Isegi janu ei olnud kõva. Suu lihtsalt kuivas hingamisest ära. Seega jään juba järgmist nädalavahetust ja Kohtla- Järvet ootama. Seal ei ole aga kahjuks mu teist poolt Astit, kellega saatust jagada (ja kellest 7 sajandikku kiirem olla, oh seda meeletut ajavahet! Tervelt üks lunge, oskaks ma seda siis teha.). Seega pean üksi hakkama saama või leidma mõne kaaslase, kellega oleks hea sõita. Aga kohale tuleb minna, sest ma tahan sügisel pärast tuuri lõppu medalit saada! Juba põhimõtte pärast! :)

Erakogu

#542
Aeg: 00h:44min:49sek
Distants: 17 km 

Üldarvestus 42. koht (eelmine kord sama)
Naistearvestus 7. koht (eelmine kord 10.)

1. Kunda 2011; 2. Rapla 2012; 3. Maardu 2012;
4. Tartu RUM 2011; 5. Pärnu 2012; 6. Tallinn 2011;
+ 1 veel Pärnust 2011