20 Jun 2013

Kui suur on BSi karikas?

Kaks kaevurit on selja taga ja ees ootab Pärnu. Jõhvi mulle mingeid erilisi jälgi ei jätnud. Kui muidugi välja arvata katkine säär ja kange selg, mis alguses ei olnud küll midagi hullu, venitasin ja venitasin, aga väga ei aidanud ning lõpuks lasin täna hommikul alaselja ära teipida. Juba on parem ja soojem.

Esmaspäeval viskasin ma jalad seinale ja puhkasin. Tegelikult käisin küll A&T's laagreid puhastamas ja apteegis haavahooldusvahendeid muretsemas, nii et trenni eest sai omajagu palju jalutatud. Teisipäeval oli kokkulepe, et lähme Külitse teele chillima, kuid lõpetasin ma seal ikkagi üksinda. Kella kuue paiku mahasadanud paduvihm oli õnneks sealt kõik inimesed ära hirmutanud ja sain peaaegu üksinda rahus libiseda. Uisud sain jalga kell 20 ja selleks ajaks oli tee juba täiesti kuiv. Kahjuks olid jalalabad vahepeal agoonias ja pidin seetõttu uisud jalast hetkeks võtma ja varbaid sirutama. Lõpuks sain kokku sõidetud 56 minutit ja 22 kilomeetrit. Mulle meeldib, et trennides hakkab vaikselt mu rahuliku tempo liikumiskiirus tõusma. Eelmisel aastal samal ajal, sõitsin ma 21 kilomeetrit umbes 1h:20min. Siis olid mul küll teised uisud ka, aga seda ei pea ju juurde mainima.  :) Tibusammudega küll, aga see tõuseb.

Kolmapäeval oli plaan Tammel paar kiiremat ja jõulisemat liigutust teha. Jõudsin ma üpris vara sinna ja seega sain enne kiiremaid veel 20 minutit rahulikult end üles soojendada. Tammel on hea sõita, kui välja arvata see väike pisiasi, et ma ikkagi kardan neid inimesi seal. Mulle ei jõua kohale, miks ei võiks inimesed natuke enda ümber vaadata, kui nad kuskil avalikul kergliiklusteel liiguvad. Lihtsalt ei jõua kohale!!

Tehnika poolest ma tunnen ennast juba kindlamalt, kuid ükskõik mida ma ei teeks või kuidas ma ei üritaks enda jalgu suunata, on kommentaar treeneri poolt ikka see üks ja sama "Tõuka kannast, sul läheb varbasse!" :( Ma ei saa aru, miks see välja mul ei tule. Ma siiralt ka üritan, mitte ei tee lihtsalt nägu.

Täna- neljapäeval, aga aktiivse puhkuse päev. Nii ma vähemalt otsustasin. Hommikul sai umbes 6 kilomeetrit jalutatud ja asju aetud ja ülejäänud päeva ma magasin jälle maha, sest öösel magamine on nõrkadele. Tegelikult ei ole päris normaalne kell 3 öösel silmi lahti tehes mõelda, et nonoh, mis me nüüd siis peale hakkame...

Aga tänase päeva tahan ma lõpetada ühe pikema venitussessiooniga, sest alaselg tahab ikkagi oma tähelepanu saada. Ja põlved, nende tähelepanuvajadus on ka märgatavalt suurenenud. Ja siis pärast seda tuleb veel pakkima ka hakata. Homme hommikul on plaan rongi peale istuda ja Tallinnasse sõita, kus ma järgmised kuu aega resideerun. Pärast Kundat olen ma taas Tartu manu.

Oleks nüüd, et see suvi läheks asja ette ja et see kopp, mis koolist ette sai, kaoks. Üleüldse täitis viimane aasta mu BSi karika lõplikult nii, et igasugune tolerantsus igasuguse jama vastu on kadunud. Ma olen lihtsalt väsinud võitlema asjade või inimeste eest või vastu, kes või mis ei ole seda üldsegi mitte väärt. Võib- olla kunagi olid, aga enam mitte, sest ükskõik kui hea meelega sa head ei teeks, kui sult ainult võetakse ja samas vastu ei pakuta midagi, siis saabub väsimus üsna pea. Mul on isegi kaua selle taipamisega aega läinud.  Kuidas nüüd öeldaksegi? Elu.

Oeh see "täiskasvanuks saamine" on ikka täielik pain in the bum!!

Aga kohtume siis laupäeval Pärnus!
Kui sul on sõber, kes hoolib sinust, tunneb huvi, kuidas sul läheb, kui ta on sinu jaoks olemas sel hetkel, mil sa teda vajad...hoia teda! Ära võta teda enesestmõistetavalt. Ühel hetkel, kui sa seda teed, võib ta läinud olla. ei saa ainult võtta ja võtte ning samal ajal mitte midagi anda. Sõber on nagu lill. Kui sa teda ei kasta, ta kuivab. Hiljem võid sa ta kasvõi ookeani viia, aga kuivanud taimest rohelist ja õitsvat lille enam ei saa.
Olen ma ainuke, kelle arvates on märgatavalt suurenenud igasuguse jama osakaal meie ühiskonnas?!

3 comments:

  1. "Tõuka kannast, sul läheb varbasse!" Lase treeneril oma sõidustiil videosse võtta ja siis kui ise seda vaatad, saad paremini aru, mida valesti teed. Minul on Kert 2 korda telefoniga video teinud ise mu taga sõites ja hiljem üle vaadates on olnud hea ülevaade, kuidas sõita tuleks järgmine kord

    ReplyDelete
    Replies
    1. Oeh, mulle on treener Lauri (Kerdi tiimikaaslane) ka seda kõike filminud. Kõige hullem on see, et ma saan isegi ilma videota aru sellest, et mu jalg liigub valesti (sellest vahest on täitsa võimalik aru saada), aga miskipärast ta ei liigu sinna õiges suunas. :P Ega midagi muud üle ei jää, kui jõuga proovida, võib- olla siis jääb lõpuks külge ka.

      Delete
  2. Mina olen aru saanud, et kui õige stiil on selgeks õpetatud ja nii ca. 500 km ringis või natuke rohkem oled seda trennis ka sõitnud ja aeg-ajalt vaadatakse uuesti üle, siis jääb lõpuks külge ka :)

    ReplyDelete