9 Jul 2013

Vahelduseks jälle rulluisujuttu.

Raplarulli fännitsoonis 2012 Erakogu
Suvi on ikkagi mõnus! See ilm, mis hetkel väljas on, on minu jaoks ideaalne. Pole külm, pole ka metsikult palav. Isegi mu katusealust tuba ei suuda päikene päeval saunaks kütta!

Täna on vaba päev. Töölt. Trenni peaks ikkagi minema. Uisutama. Aga ma ei viitsi üksinda. No tõesõna, siin Tallinnas on jube raske mul end üksinda trenni saada (olen trennis pigem "seltskonna inimene", isegi kui koos ei sõideta, aga teadmine, et keegi sõber on veel siin samal rajal minuga motiveerib oi kui palju). Tartus see nii keeruline ei olnud.

Tegin selle rulluisutrenniplaaniga juba tegelikult eile algust. Mõtlesin, et peaks võistluseks muretsetud laagrid, mis hetkel kasutuses on ära vahetama vanemate vastu, nendega koos ka treeninguks mõeldud rattad alla kruvima. Pärnus uusi laagreid alla pannes, toppisin ma vanad ühe topsiku sisse, mida ma kasutan nende pesemiseks. Teate küll see vees lahustuva vitamiini topsik. Sinna oli aga mingisugune niiskus sisse jäänud, kuigi pärast eelmist kasutuskorda, üritasin ma selle ära kuivatada. Ja nüüd kaks nädalat hiljem need uuesti "avastades" sain ebameeldiva üllatuse osaliseks. Need ei olnud enam parimas töökorras. Ei raatsinud ära ka visata, kuigi üks leidis pärast esmast vaatlust kohe tee prügikasti. Viskasin need ööpäevaks pesuvedeliku sisse. Täna loputasin veega, nühkisin harjaga ja lükkasin käima. Üks andis veel otsad. Kuivatasin suruõhuga ja õlitasin ja ennäe imet. 16 laagrit on täitsa vinks-vonks. Osad teevad küll natuke vale häält, aga sellise "munakivitee" peal sõites, mis mul siin ümbruskonnas on, käravad kah.

Järgmiseks peab ikka need 87A Mayhem'id ära ostma. Pidin seda jube eelmise kuu lõpus tegema, aga pärast Pärnut kadus mõneks ajaks see vibra ära, mis mind tabas iga kord, kui ma uisutamise peale mõtlesin või veelparem uisud alla sain. Siiamaani ei ole see päris täielikult tagasi tulnud, aga kui ma vaatan toanurgas mind ootavaid uiske, siis tunnen  uhkust, et ma olen end pühendanud nii tehnilisele alale ja olen valmis vaeva nägema selle nimel, et paremaks saada. Olen küll horoskoobi järgi raudkits, kelle kohta ühes hiljuti loetud horoskoobiraamatus oli öeldud, et võistlustest peaks ma eemale hoidma, sest võistlusi võitma pole ma sündinud. Õnneks selle poole ma ei tüürigi. Tahaks lihtsalt selle asja selgeks saada, et ma saaks uhkusega öelda, et ma oskan uisutada, et ma olen kiirrulluisutaja.

Loodan õhtuks endas selle motivatsiooni üles leida ja uisud alla panna, et üks pisike ring teha. Kusjuures seda kõike siia kirjutades, on isu natuke juba suuremaks kasvanud. :)

Palju päikest,
Liisu 

“It is not because things are difficult that we do not dare, it is because we do not dare that they are difficult.” –Seneca

No comments:

Post a Comment