9 Aug 2013

Fizkult privet*



* Kehakultuuriline tervitus, fraas filmist Džentelmenõ udastši (Õnnekütid)
 
Ükskõik, mida vaja teha ei olnud täna, tunne oli "ei jaksa" ja nägu oli vingus. Ega ma end tagasi ka väga ei hoidnud, aga üritasin ikka lõpuni pingutada, nii hästi kui oskasin.

Päeva alustasime pika matkaga. Plaan oli 2h, tugevamatele 3h, kõnd-jooksu (10'+10'). Kaart oli ette joonistatud ja alustasime oma teed väikese ringiga Kerekunnu mäe tagant Külajärve äärde. Seal viskasime me endale natuke vett näkku ja jätkasime oma teed. Järgmisel ristmikul keerasid tugevamad Plaani sunnas, natuke nõrgemad aga jagunesid kaheks. Ühed otsustasid minna sama teed tagasi ja teised otsustasid Haanja poole tagasi keerata.

Ideaalne kvaliteet Foto: Ivo Lõhmus

Minu taktika seisnes selles, et tagasi ma ei lähe ja tugevamate sekka jooksus ma kohe kindlasti ei kuulu. Õnneks leidsin endale liitlase Ivo näol, kellel muidu laagriväliselt on pooleli maratoniks treenimine. Samas leidsime ühise jooksutempo ja keele. Tee reljeef oli aga meie vastu. Päris mitu pikka killer tõusu.

Mulle öeldi selle virina peale, et pole ju viga midagi, kui ümbrust on mida nautida, aga mul ei olnud üldse mahti enam ringi vaadata (esimese poole elasin üle ainult tänu sellele, et ma mõtlesin selle peale, et ma rulluisutan). Natuke ei julgenudki pilku maast üles tõsta, sest otsa vaatas ainult pidev tõus ja kui vaatasid, et no nüüd peaks ära lõppema, siis maastikul oli jälle üks trikk varuks, kurvi taga läks järgmine tõus edasi.

Ainult vinguks eks? Aga ma ei ole veel lõpetanud. Ilm oli ka parajalt palav. Päike paistis lagipähe, müts oli küll peas, aga pagana kuum oli ikka. Plaan oli küll 2h, aga 14 minutit jäi mul sellest puudu. Kui „kodu“ paistma hakkas ütlesid jalad mulle, et „Sa kas lähed kohe külma dušši alla või siit punktist sa enam edasi ei liigu“. Otsustasin duši kasuks, jooksukaaslane läks küll mõned kilomeetrid edasi järve ujuma.

Koju jõudes ei olnudki tunne nii kehv. Hea meel oli, et nüüd see läbi sai, jalad olid ka puusadest valusad, aga muidu lihased olid täitsa OK. Õnneks oli õhtuseks treeninguks plaanitud veidike kergem ÜKE ringtreening.

Oli ta yeah kergem. ÜKE harjutused olid mõeldud ülakehale. Minu ülakeha on ikka no kohe väga nõrk. Igasugused kätekõverdused, plangud, pallivisked ja nii edasi ei ole minu jaoks hetkel. Aga no, trenni on vaja ju teha tasakaalus. Igasuguseid hüppeid jalgadega võin ma teha oksendamiseni (tegelikult ei hakka proovima seda).

Mis lihaseid ma nüüd endal siis jälle tunnen? Triitseps, biitseps, rinnalihased ja eilsest rulluisutamisest on pöias olevad süvad lihased ka valusad. Need samused, mis mul eelmisel nädalal tunda andsid. Teipisin need viimased ära. Õnneks see leevendab. Aga „Best tape is no tape!“

Õhtul mängisime veel Imagot (kaaslased arvavad, et kui ma oleks tants siis ma oleks kaera-jaan) pinx’i ja nüüd naudime teleri ees puhkust. Homme on ees kontrolltreeningud rullsuusas ja jooksus. Eks me näe, mis tunne ja tuju homme on. Loodame, et vähem vingumist ja rohkem trenni.

Jooks/kõnd
Aeg: 1h:46m:42s
Distants: 15.20km

ÜKE
Aeg: 1h:10m:54s
Jooks: 2.86 km

Olge mõnusad,
Liisu

No comments:

Post a Comment