14 Aug 2013

Minu lugu


Minu lugu on veel päris alguses. Ma kirjutan seda iga päev. Iga päev ammutan ma selleks inspiratsiooni end ümbritsevatelt inimestelt. Kuulates neid, õpin ma iseennast tundma.

Teate miks mulle sportlased meeldivad? Sellepärast, et iga sportlase taga on lugu. Mõnel isegi mitu.

Sa näed rajal inimest, ükskõik kas ta uisutab, jookseb, sõidab rattaga, suusatab või teeb midagi viiendat. See ongi kõik, mida Sa näed. Sa näed sportivat inimest. Ja siis Sa teed temaga tutuvust. Sportlastega on lihtne suhelda, enamasti on spordirahvas äärmiselt sõbralik. Sa saad teada mis ta nimi on, kui vana ta on, kus koolis ta käis. Sa õpid teda tundma. Vaikselt, samm-sammu haaval. Sa saad teada, mis ametit ta peab, mis lollustega ta hakkama on saanud. Sa saad teada, kes ta tegelikult on, miks ta midagi teeb, miks ta jookseb, uisutab, suusatab, sõidab rattaga.

See on minu jaoks äärmiselt huvitav. Inimesi on üldse huvitav tundma õppida, aga miskipärast on mul eriline huvi just sportivate inimeste vastu. Võib-olla sellepärast, et meil on midagi ühist. Meil on see miski, miks me üldse kohtusime.

Ma kadestan inimesi, kellel on rääkida mingi lugu. Minul seda veel ei ole. Vähemalt ei pea ma oma praegust lühikest lugu nii väärtuslikuks, et keegi võiks sellest huvituda. Ja nii ma kuulangi, suu ammuli, ja mõtlen, et kui hämmastavalt palju huvitavaid inimesi mu ümber on.

Iga lugu on ainulaadne. Seda on ainult üks. Kõik need emotsioonid, mis sellega kaasas käivad. See sära, mida Sa inimese silmis näed, kui Sa temaga räägid, need väikesed naeratused, kui ta mõtleb tagasi mõne hetke peale.

Mõni lugu on kurb. Võib-olla isegi südantlõhestav, aga see on just see, mis on teinud inimesest inimese. Mulle meeldivad inimesed, kes ei ürita jätta endast perfektset muljet. See mittetäiuslikkus on üks osa Sinust ja seda ei peaks kohe kindlasti mitte häbenema. See ebatäiuslikkus justkui annabki kokku täiusliku. See teeb Sinust Sinu.

Mul on olnud au tutvuda paljude huvitavate inimestega. Mul on olnud au kuulata nende lugusid. Mõnega olen ma kohtunud, vestelnud ja siis oleme me mõlemad oma teed läinud. Mõni on siiani mu lähedal. Omamoodi olulised on nad mulle kõik. Kõik need inimesed on aidanud mul kirjutada minu oma lugu. Sõna otseses mõttes kirjutada.

See 'minu oma lugu' on veel päris alguses. Ma kirjutan seda iga päev. Iga päev ammutan ma selleks inspiratsiooni end ümbritsevatelt inimestelt. Kuulates neid, õpin ma iseennast tundma.

1 comment:

  1. Kuigi Sinu enda lugu on veel päris alguses, on see postitus (ka ju lugu) küll väga hästi, huvitavalt ja inspireerivalt kirjutatud!

    ReplyDelete