16 Aug 2013

Kuni 16.08


Pühapäeval laagrist tagasi tulles olin ainult vaimselt väsinud, lihased olid täitsa timmis. Tahtsin ainult koju ja magama. Pärast väikest power nap'i oli aga tunne hoopis teine ja samm sai seatud linna poole. Tagasi sealt sain alles öösel-varahommikul. Mõte õndsast sissemagamisest oli nii meeldiv, et ma jäin peaaegu kohe magama. Uni lausa murdis. Kahjuks ei olnud Mati järjepidev ja nii ma iga paari tunni tagant üles tulingi. Sõin isegi hommikust kella 8 paiku, aga pärast seda sain kiirelt aru, et Matil olid teised plaanid. Tagasi magama. Lõpuks sain välja vist umbes 13 paiku.

Ega teisipäev parem ei olnud. Veel hullem isegi. Voodist ajasin end välja alles kell 16. Ega ma ei maganud. Lihtsalt lebotasin. Ei viitsinud mitte midagi teha. Ootasin trenni, mis pidi õhtul olema. Oleks võinud juba päeval ära käia, ilm oli ju ilus, aga ma ei tahtnud lihtslat üksi minna ja seepärast ootasin kuni treener töölt vabanes. Kui ma kell 18 toast välja astusin, oli kõik veel enam-vähem. Taevaga ma mõtlen. Pilvi küll oli, aga mõtlesin, et äkki peab ära. Ma muidugi ei taibanud jalutamise ajal selja taha vaadata. Mind jälitas üks suur tume pilv. Vahepeal vist isegi paukus natuke. Poole tee peal hakkas aga tibama. Tagasi ka ei viitsinud enam pöörata, sest ÄKKI! A&T'sse jõudes hakkas see sinine pilv mulle aga järele jõudma. Vastu sai võetud otsus, et jääb vist ära. Selle asendasin ruttu kohvi ja kergejõustiku vaatamisega. Enne magamaminekut venitasin ja tegin natuke jõudu ja rabelesin end soojaks.

Kolmapäeval läks enam-vähem sama jant edasi. Ilm mängis tõbrast. Voodist sain õnneks varem juba välja, sest külalisi oli oodata. Õnneks, muidu oleks jälle päeva maha lebotanud ja siis ikka unisena voodist end välja vinnanud. Pärast seda mõned asjatamised linnapeal ja kui kell 17 sai, hakkas JÄLLE sadama. Õnneks oli see selline natuke lühem (küll päris kõva) sadu ja tee jõudis ära kuivada 19ks. Tuul tegi ka muidugi oma töö. Ja tuul tegi oma tööd ka sõidu ajal. Külitse poole sõites oli ikka no kohe nii kõva tuul, et sellisega pole varem sõitnudki.

Esimese otsa pidin ma üksi pushima, Asti jõudis natukene hiljem appi. Pulss oli punases, ükskõik kui rahulikult ma ka ei liikunud, jalad olid kanged, selg oli kange. Kange oli ühesõnaga. Pärast väikest puhkepausi oli aga juba palju parem. Sain vist soojaks ennast.

Distants: 21.33 km
Aeg: 1h:00m:05s 

Neljapäev mõtlesin küll trenni peale. Isegi plaan oli minna, aga kõik muu rikkus mu tuju nii ära, et igasugune trennimõte kadus. Sellest puhkusest oli ka muidugi natuke paha tunne sees. Harjunud nüüd ju iga päev midagi tegema, laagris ju isegi 2x päevas.


Täna on plaanis õhtul väisata Tartu Maratoni ühistreeningut, appi vaja minna. Ma ei teagi täpselt, mida ma seal tegema pean, aga loodetavasti saan ise ka mõned korrad tõuse vallutada. Sellest tingituna oli vaja oma soojendustrenn Kalevipojaks ära teha hommikul võimalikult vara. Plaan oli küll kell 10, aga ma ei jaksanud kodus istuda, jõudsin Tammele pooleks.

Tunne oli raske. Jälle. Kõik oli kange, kiirust njetu, power'it polnud, madalal ei suurnud istuda, seda rebimistunnet polnud. Sita tunde pärast langes ka tuju. Aeg hakkas venima ja üksi olles on eriti suur tahtmine end kokku pakkida ja koju ära minna. Suutsin oma ettenähtud 40 minutit välja imeda kuskilt ja vahepeal 4x200m kiirendusi ka teha. Nimeks oli küll neil 'kiirendused', aga väga kiired need küll ei tundunud.

Distants: 14.56km
Aeg: 42m:19s

Sellise asja peale ei oskagi homsest midagi oodata. Vaatab mis saab. Viimasel ajal olen ma ju iga asja peale vingunud. Enne Kundat tegin ju sama, aga vaat kui hästi seal läks. Hetk pärast stardipauku peaks selgeks saama, mis tunne tegelikult on, mis lihased räägivad ja mis saama hakkab. Stardini on vähem kui 24h. Närvi veel pole.


Olge tublid,
Liisu

The greatest mistake you can make in life is to be continually fearing you will make one. -Elbert G. Hubbard

Fotod Erakogu

No comments:

Post a Comment