6 Aug 2013

Suusataja vs Rulluisutaja



Palun keegi visake mu arvuti aknast alla! Mul hakkab juba liiga palju raha veini peale kuluma, aga ilma klaasita on võimatu selle masinaga tööd teha. See ajaks mind lihtsalt kohutavalt närvi. Ja ma lõhkusin oma kõige viimase ägedalt suure veiniklaasi ka täna ära. :(

Aga muidu on kõik korras nagu kunagi oli Norras. Tunne on hea, lihased on värsked ja isegi peab nentima, et und jätkub (see on ime!). Kogu selle positiivsusega sai eile päeval jalga tõmmatud uued spordipüksid ja uisud seljakoti külge pandud. Plaan oli jõuda ühe väikese ringiga lõpuks Tammele. Tahtsin ära teha oma 10 minuti kontrollka, mida ma küll pühapäeval juba pidin tegema, aga ma võtsin vaba päeva. Selle väikese ringi sisse jäi ka treeneri külastus, kes laitis selle mõtte kiirelt maha ja keelas ära sõnadega „Seda oleks pidanud sa tegema nädala lõpus.“ Ma küll ei saanud päris aru, mis vahe on ühel päeval siia või sinna, aga ju siis nii oli parem. Tulin sama targalt koju tagasi.

Aga koju ma ei jäänud. Teadsin, et õhtul pidi toimuma Tammel üks rullikoolitus (vaata SIIA; täpsustuseks järgmise korra kohta- järgmine koolitus toimub Aardla Selveri parklas mitte Tamme staadionil). Plaan oli neid pildistama minna ja kui oleks mõnda huvitavat harjutust näinud, siis oleks nurga taga järgi teinud nii, et ise päris ametlikult koolitusest osa ei võta. 

Tegin alguses pool tundi soojaks. Mõnus oli, sest inimesi oli minimaalselt. Ilm oli ka ideaalne, mererannas olemiseks. Seal oleks see mõnus soe tuuleke vaid mu juukseid sasinud, Tammel tegi ta mu elu ainult raskemaks. Ja muidugi oli see ka vastu just sellel kõige magusamal sirgel, kus saab ilusaid kiiruseid aretada. Ja mitte just väga suureks üllatuseks jäi see järgi siis, kui ma uisud jalast võtsin.

Inimesi ei olnud tõesti palju. Vähemalt ei töllerdanud keegi ees. Mingi hetk liitus minuga sellel ringil ka üks mees. Tema tehnika riivas mul nii kõvasti silma, et ma lihtsalt pidin minema ja teda aitama. Õnneks oli ta selle üle ka õnnelik. Ta oli jooksja, kes 2-3 aastat iseseisvalt natuke rulluisku vahele on teinud, sest see hoiab lihtsalt lihaseid toonuses. Tema reaktsioon oli „Oi tõesti, tõesti läheb lihtsamini“, kui ma talle õige tõuke põhimõtet seletasin. Tema sai natuke tehnikat paremaks ja mina, tšainik, sain end paremini tunda, sest minust oli kellelegi ka reaalselt kasu. WIN-WIN! 

Vahepeal saabus Kaisa, kellega me kohe ühte kampa koondusime ja oma tempot arendama hakkasime. Keskmine kiirus temaga sõites oli 26 km/h, aga samal ajal oli pulss paras, piisavalt madal, et see ei hakanud segama.

Imelikul kombel oli jalg kuidagi värske. Pole see hooaeg veel sellist tunnet tundnud. Nagu poleks tükk aega end liigutanud. Aga kõik liikus. Äkki on see vorm lõpuks kohal, mida talvel aretasin?! Iseenesest peaks olema, sest umbes augustit me sihtisime. Aga, et mitte midagi ära sõnuda sülitan ma kolm korda üle vasaku õla, koputan vastu puitu ja loobin soola. 

Aeg: 58m:20s
Distants: 24.09km
PB: poolmaraton 51m:05s (parandus 3m:57s)
 

Tänane plaan nägi ette Tartu-Külitse teel soojaks sõitmist ja 30 sekundilisi kiirendusi. Liuglesime kahekesi täiesti inimtühjal teel (mõned sportlased liitusid meiega alles siis, kui me kiirendusteni jõudsime). Tuult ei olnud, päike tegi oma tööd ja meie kahekesi nautisime.

Pärast soojaks sõitmist otsisime ühe languse koha, sest nii oli kästud- langusel ja võimalusel tagant tuulega. Idee oli aretada võimalikult suurt kiirust. Kiirus tuli, aga enne seda tuli stardijooks. Ja see stardijooks tuli meile mõlemale üllatuseks ka välja. Eliidiga võrdlema ei hakka, aga endasuguste seas võib küll öelda, et tuli välja. Tuli välja ka järgmised neli korda. Kiirus tuli ka, välja arvatud viiendal korral, siis tuli sein lihtsalt ette. Ju sai palju. 

Kõige ägedam oli see, et kiirenduse ajal püsis kiirus 39-40 km/h. Ma jumaldan kiirust! Idee seisneb sellest, et liigutad käsi kiiremini ja jalad tulevad ise järgi. Muidugi jäi natukene julgusest puudu, et end veel kiiremini liigutada sellisel kiirusel. Jalad pole veel harjunud nii suure tempoga uiskudes tööd tegema. Enesekindlus tuleb ajaga. Ma olen poolel teel. 

Aeg: 47m:03s
Distants: 15:46 km
Avg: 19,7 km/h
(peale sõitsime „piima järgi“ ja selg sirgu)
Max: 40.5 km/h
 




Aga mis edasi? Homme hommikul sõidame Tartu Suusaklubi rahvaga Haanjasse. Nädala lõpuni pean ma ennast suusatajaks, kuigi siiamaani olen end kiirrulluisutajahakatiseks nimetanud. Varustus on juba linnapealt kokku kogutud, nüüd jääb üle vaid pakkida. Seekord peaks minema see natuke valutumalt, sest nüüd oman juba mingisugust ettekujutust sellest, mis see spordilaager endast kujutab.

Kevadel sai siia iga päeva kohta tehtud üks kokkuvõte. Üritan ka seekord Teile iga päev midagi huvitavat pakkuda. :) Äkki saan seekordki mõne oma kaaslase (eesotsas treeneriga; see läheb mul tõenäoliselt muidugi raskeks) nõusse siin külalisesinejaks olema. 

Olge ilusad,
Liisu


Pildid Erakogu

No comments:

Post a Comment