9 Aug 2013

Teise spordilaagri teine päev

Hommikune vara ärkamine ja lühikeseks jäänud uneaeg seadis mulle päevaks väikesed piirangud. Ei jõudnudki nii pikalt sammu pidada teiste sportlastega....

Hommikul pärast sööki ja väikseid nõupidamisi pakkisime end autodesse ja sõitsime Vällamäe matkaradadele. See on küll siin samas- paar kilomeetrit, aga mõte pärast imitatsioonitrenni koju joosta ei meeldinud peaaegu kellelegi (mõni agar sportlane meil siin siiski on).

Vällamäele jõudes võtsime oma suusakepid näppu ja keerasime metsa. Selline korralik "mägismaa" on siin. Samas Vooremäel on minu arvates tõuse raskem võtta, need on seal lihtsalt pikemad ja laugemad (oleneb tõusust muidugi). Siinne Vällamägi on aga väga järskude nõlvadega. Siin on pigem rohkem jooksmist. Tempo oli täitsa hea. Taktika oli sama- sirged ja langused jookseme, tõusud reipalt. Hüppeid me ei teinud. Nende tõusude peal seal oleks see olnud päris kõva lihaste "surm" ma arvan.

Pärast esimest ringi ja rajaga tutvumist otsustasime me end kaheks jagada. Tugevad ja kiiremad läksid treeneriga oma teed ja natukene aeglasemad tervisesportlased läksid samale ringile tagasi, kust just saabutud sai. Ma läksin nende tervisesportlastega. Hea, et läksin, teisi oleks ma ainult maha pidurdanud.

Teisel ringil me tegime natukene teise marsruudi endale. Võtsime seekord ka raja sisse Vällamäele endale ronimise. Sattusime me aga nii järsu nõlva peale, et teeraja kõrval oli isegi nöör, mida pidi sai end üles vedada. Meil olid küll abiks suusakepid, aga ega nendegagi seinu nii lihtne ronida ei ole. Ja see oli sein, ausalt oli. Mäkke jõudes oli seal silt, et asume nüüd 303,9m kõrgusel merepinnast. Ümbrust ei olnud mahti vaadata, kops oli koos. Ega seal midagi muud ei olnudki näha kui ainult põlismetsa, aga eks sellelgi on oma võlu ju olemas. Samas taastumine toimus päris kiirelt ja naeratuse sai ruttu näole tagasi.

Kolmandale ringile ma kahjuks ei jõudnud. Miks? Eks selles mängisi rolli minu mõnetunnine uneaeg, väga madalaks langenud veresuhkur, tühi kõht (ma sõin hommikul väga korralikult), väsinud jalad ja natuke laiskust. Kuklas tiksus ka koguaeg mõte, et ma ju tahan õhtul rulluisutada ka ja väikese vabanduse suutsin ka sellest välja imeda. Samal ajal kui teised läksid veel kolmandale ringile kärbeste ja sääskedega võitlema, läksin mina autode juurde tagasi, venitasin selga ja võtsin päikest.

Siin läheduses, Kurgjärvel, on ka päris mitu spordilaagrit koos. Seepärast oli terve Vallamäe mets ka lapsi täis. No neid oli tõesti omajagu palju, pidi veel juurdegi tulema. 

Imitatsioon
Aeg: 56m:35s
Distants: 6.87km


Vällamäe tipus Foto: Ivo Lõhmus


Pärast trenni kohe ujuma ja te ei kujuta ette ka kui mõnus see oli. Ujukaid selga ei viitsi ajada, siis otse autost riietega mõnusalt jahedasse vette, sulps. Oleks me veel lähemal sellele järvele, siis ma tõenäoliselt elakski seal sees igal vabal hetkel. Vapustav!!

Edasi läks samas taktis nagu ikka- koju, riiete vahetus, söök, puhkus ja siis uus trenn.

Teist trenni ma ootasin väga. Pole juba mitu päeva ju rulluiske alla saanud. Päkad surisesid ja mõte langustest ja kiirest rajast ajas mind veel rohkem elevile. Lähme nüüd juba!!!

Teised küll olid ikka klassikarullidega. Treener tahtis eelmisel päeval harjutatud tehnikat filmida, et siis seda õhtul kommenteerida saaks. Üks julge oli veel, kes minuga rulluisutama tuli. Tegelikult küll oli kokkulepe, et ma üritan talle oma teadmisi õigest rulluisutehnikast edasi anda. Tuli välja küll. vähemalt teooria sai ta selgeks, nüüd on vaja ainult harjutada. Tartu RUM juba ju ukse ees!
(PS! Olen nüüd kirjas ka seal pikal distantsil.)

Rullsuuskadega oli see tee ikka no nii kole aeglane, rulluiskudega ei pidanud seal mitte mingisugust töödki tegema, lihtsalt libised ja vaatad, et juba on kiirus 28km/h. Ise ka ei uskunud, aga jube mõnus oli. Treeneri lahkel loal külastan seda teed uiskudega kindlasti veel! Nautimus!

Lõpuks tegingi ise paar kiiremat otsa ja siis üritasin kaaslast harida ja talle harjutusi ette sööta. 

Rulluisk
Aeg: 1h:0m:25s
Distants: 13.25 km
Max kiirus: 39.5 km/h

Erakogu

Nüüdseks on minu päev juba peaaegu 2 tundi kestnud. Samal ajal enamus veel rahulikult põõnavad. Und nagu oli, aga koos päiksega läksid silmad pauhti lahti ja oligi kõik. Isegi külm ei olnud. Pigem vastupidi- palav. Samas konditsioneer oli seatud veel külmema temperatuuri peale. Puldi pistsin endale ööseks igaks juhuks padja alla, et ei peaks välja vahepeal voodist ronima, kui külm hakkab ja saaks selle masinavärgi teki alt kinni lükata.

Täna ootab meid ees matk. Tugevamatele 3h, mina olen kohe kindlasti täna nõrgem. Jooksmine ju... Pistan endale igaks juhuks ühe geeli ka püksisääre vahele, et kui veresuhkur jälle nalja peaks hakkama tegema, saaks kiirelt seda tõsta. Ilm vist isegi ei tule täna palav, hommikul sadas isegi vihma korra. Hea, et ma üleval olin. Sain teiste trenniriided ligunemise eest ära päästa (kusjuures juba teist päeva järjest). Midagi positiivset vara ärkamise juures.

Palju õhupalle,
Liisu

No comments:

Post a Comment