21 Aug 2013

Vamonos


Pühapäev oli vaba päev, kuigi tunne oli, et nagu võiks minna rattaga sõitma. Natuke käisin ka, aga seda mitte trenni vaid transpordi eesmärgil. Jalad andsid tegelikult natuke ikkagi endast märku, et väsinud ja nii. Samas pärast soojaks saamist, läks asi ilusamaks.

Esmaspäeva hommikul oli isegi väike sissemagamine soolas. Uni oli ilus, aga mõte massaažilaual mõnulemisest oli veel ilusam. Lauale lamama heites oli selg valus, sealt umbes tunni ja 15 minuti pärast püsti tõustes, olin nagu uus inimene.

Ja sealt seadsin ma sammud A&T'sse. Uisulaagrid vajasid puhastamist ja lõpuks jõudis Eestisse ka see ääreliist, mille ma Jõhvis asfaldile maha määrisin. Endalegi üllatuseks nautisin ma kogu seda nokitsemist ja puhastamist ja olin valmis kõik ülejäänud laagrid ka läheduses ära puhastama. See liist oli muigui üks suur son of a b#%¤&. See plastik on lihtsalt piisavalt jäik ja seda oli päris halb sinna peale liimida. Tõmbasin lõpuks teibi üle sellest, et liim rahus ära saaks kuivada. Pole veel seda ära võtnud. Eks täna trennis selgub, kas see jäi sinna kinni või mitte.

Esmaspäevane trenniplaan nägi ette ühte rattasõitu, kuskil nii 1h:30m. Ilm oli selline kahtlane. Ülenurmele jõudes hakkas tibutama, lõpuks kui Võru mnt'le välja keerasin, siis läks asi ilusamaks. Välja arvatud see, et jube tuul oli. Tõesti oli jube tuul. 12,5 km sõitmiseks kulus mul umbes 50 minutit. Natuke aitasid kaasa ka tõusud, langustest ei olnud kiiruse kogumisel kasu, siis pidid ka väntama, et mitte seisma jääda. Tegelikult selle 50 minuti sees on ka linnast välja sõtmine, mis tähendab valgusfooride taga seismist ja selle Võru mnt otsa tee-ehituse vallutamist. Ja ma sattusin trenni just tipptunnil, mis tähendab jube palju autojuhte, kes kõik vihaselt ja väsinuna koju tahtsid jõuda ja minuga väga arvestada ei tahtnud.

Tagasi pöörasin ma ühe pika ja päris kena languse juures, mõte pärast sellest ülessõitmisest ei olnud meeldiv. Tagasi sõitsin ma selle distantsi aga 25 minutiga. Vot nii palju andis kaasa tagant tuul. Toetasin küünarnukid lenksule ja lihtsalt veeresin ja nautisin ja mõtlesin, et miks ei võiks iga kord trennis tuul ainult tagant olla. Oleks ju võinud veel ühe ringi juurde teha linnas, aga ma ei tahtnud linnavahel tiirutades, inimeste ja autodega võideldes seda head emotsiooni ära rikkuda, mille ma just saanud olin.

Ratas: 25.31km - 1h:16m:53s

Kõnd: 6.06km - 1h

Teisipäeval oli vaja Tallinnasse sõita. Ega väga ei tahtnud, Tallinn pole enam ammu minu linn, aga Olly ja Robbie ootasid, ei saa neid ju alt vedada. Rong jõudis Tallinnasse 30 minutit varem kui see pidi. Sellest ei olnud väga kasu, sest lõpp-peatusesse see välja ei sõitnud, vaid ootas oma õiget aega üks peatus enne seda. Otsustasin jalutada. Kes teab kui hea otsus see nüüd oli. Enamus teest oli kaetud killustikuga ja tänu sellele sain jalatallad valusaks ja suurele varbale ühe villi ka veel. Loodan, et see uisutades tunda ei anna. Aga need valusad tallad läksid Patricu Happy Hour'il kohe meelest. Jäime veits pikalt istuma. Õnneks ei olnud Laululava juures ka mingit järjekorda nii, et Olly'le hiljaks me ei jäänud. Tema oli tegelikult ainus põhjus, miks ma sinna kontserdile minna tahtsin. Robbie oli ka täitsa lahe, ma kahjuks ei teadnud enamus laulude sõnu ainult.



Üks asi oli, mis mind selle kontserdi juures millegipärast häiris. Ise ka üllatusin, sest vähemalt mu lähedased sõbrad teavad, kui rikutud mõtlemisega ma olen. Mind jubedalt häirisid igasugused seksuaalsed liigutused, mida nii Olly kui Robbie laval tegid. Ma ei saanud nende vajalikkusest aru. Või olin lihtsalt kade.. :)

Kõnd: 7.2km - 1h:12m

Järgmine varahommik oli vaja juba uuesti rongile jõuda. Ei tahtnud ainult ühest nunnust vatitupsust lahku minna, kelle ma endale uueks sõbraks leidsin. Pani mind mu oma koera jubedalt igatsema. -- Need napid 4 tundi und, ära magatud riided ja kahtlane olek tegid oma töö. Rongis magasin nagu nott. Koju jõudes oli vaja enne aga vannis käia, lihtsalt niisama, ligunesin seal nii kaua, kuni ma enam oma sõrmeotsi ei tundund. Ja kohe pärast seda heitsin magama.


Uni oli jube magus, üles ei tahtnud tulla, aga oli vaja. Pühapäeval on maraton ja kuna sellisel juhul näeb eelnev kolmapäev mulle tavaliselt ette ühte lühikest, aga max pingutusega trenni, siis nüüd ma istungi ja ootan. Väsimus on veel sees, mõte väga ei tööta. Ei tea kui palju ja head selles kirjatükis siin praegu oli, aga ega mind hetkel väga ei huvita ka. Justnimelt sellepärast, et mõte ei tööta.

Kõnd: 6.3km - 1h:2m

Päikest,
Liisu

Fotod Erakogu

No comments:

Post a Comment