11 Aug 2013

Viimased päevad

Reede oli täielik vinguviiul. Õnneks oli laupäevaks see tuju kadunud ja mind valdas hoopis elevus. Elevus sellepärast, et päeva esimene trenn oli vabatehnika rullsuusk. Klassikat juba proovisin, aga uisutehnika rullsuusk on ikka hoopis teine tera. Palju ägedam!

Algus oli jälle raske muidugi. Raske selles mõttes, et ikkagi uus asi ja esimest korda. Õnneks parkalst kergliiklusteele saades sain hoo üles ja tunne oli mõnus. Tasakaal oli küll lipa-lapa, aga ma annan selle endale andeks. See trenn oli üldse täielik süvalihaste treening. Tasakaalu hoidmine oli põhiline.

Miks mulle uisu suusk rohkem meeldib? Sellepärast, et kiirus on hoopis teine. Klaasika ei liigu lihtsalt edasi, uisu oma liigub ja väga hästi. Pluss ma saan kasutada rohkem ka oma jalgu, mis on palju tugevamad kui ülakeha. Klassikas läheb ülakeha ju rohkem tarvis.

Alguses oli natuke sõitu, siis mõned harjutused ja siis filmis treener meid üles. Sõites on tunne jube mõnus, mõtled, et tuleb ju välja küll. Õhtul aga videoid vaadates näeb kõik päris halb välja. Põhimõtteliselt samad vead, mis uisutadeski. Õnneks rulluisus hakkan ma vaikselt üle saama neist, aga rullsuusk on minu jaoks uus asi. Kõige rohkem mind ennast häiris see kui laiali ma olin. Sõna otseses mõttes, jalad laiali ja käed vehivad ringi (need samused ujuja käed). Mõtlesin alguses, et paneks väikese klipi üles siia sellest, missugune mu esimene trenn oli, aga videot uuesti vaadates otsustasin ma ümber.

Üks väike probleem oli veel, mis mind tasakaalust välja tahtis viia koguaeg. Uisutades on tõuke ajal uisk täitsa kohe sisekandil. Rullsuusaga kui nii teha, siis läheb lihtsalt suusk ise vastu maad ja haagib end kinni. Eks suusa rattad olid ka juba piisavalt väikseks kulunud ja ma arvan, et mu suusasaapad, mis on madala säärega (uisutehnika omad on kõrgemad), kõlbavad ainult...mitte kuhugile. Kõrge saapaga oleks lihtsam tõuget mitte sisekandil lõpetada. 

 Trenni trenni! Foto: Margus Mustimets

Kahjuks sai trenn liiga kiirelt otsa, mis tähendas seda, et koju, pessu ja sööma.

Tegelikult oli tegu kontrolltreeningute päevaga, aga tehnika osa võttis meil liiga kaua aega hommikul ja seepärast oli päevas ainult üks kontrollvõistlus. Ja arvake ära, mis see oli! Ei ole väga raske, kui ma juba niimoodi küsin. Jooks muidugi! Proovisin alguses treenerilt luba saada, et minna rulluisutama, aga ei õnnestunud. Pidin ikkagi jooksma minema.

Kõigepealt jooksime metsa all ringi läbi, mõõtsime distantsi ära - 1,66km. Siis pandi paika stardiprotokoll ja meid lasti rajale, 20 sekundiliste vahedega. Õnneks sain kolmest minu ees startinud jooksjast mööda ja kolm said minust mööda. Lõpetasin ma selle ringi 9min:01sek ja 7. kohaga 11st. Pange tähele, et tegu ei olnud lauskmaaga, vaid sees oli kaks suuremat ja mõned väiksemad tõusud- nagu Haanja ikka on.

Pärast võidujooksu Foto: Margus Mustimets

Soojendus ring oli lihtsam. Võistlusringil oli kahtlane olla. Tegu ei olnud ju tegelikult mingi erilise võistlusega, aga ikkagi oli närv sees. Sisendasin endale terve tee, et kohe läheb üle. Uisutades olen ka ju alguses närvis, pärast unustan ära üldse, mis see närv on. Aga see oli liiga lühike maa selle jaoks. Lõpuks kui puude vahelt põld paistma hakkas, oli peas ainuke mõte ruttu see asi ära lõpetada. Viimased 250 meetrit olid aga juba väga rasked, seal sees oli üks tõus ka ja saepuru tee, mille sisse jalg kenast vajus. Lõpuks sai see läbi.

Edasi suundusime tagasi meie maja taga olevale staadionile ja algas meie modifitseeritud duatloni teine ala- kuulijann. Kuuli oli vaja heita kolmel erineval viisil ja seal ma sain oma jõudu näidata. Üldarvestuses sain 3nda koha ja naistest 1. koha. Tänu sellele sooritusele lõpetasin ma kahe ala järel naistes 2. kohaga. Napilt! Ainult ühe punktiga jäin maha! Järgmine kord lubasin esimese koha omanikule suuremat konkurentsi pakkuda.

Võiduheide Foto: Maret Mandel

Meie äärmiselt tublid naised Foto: Maret Mandel

Õhtu lõppes meil korvpalli ja laagri pilte vaadates ning ülimalt naljaka valetamise matšiga. Minu taktika- räägi tõtt, aga tee nägu nagu valetad. See tõi mulle kaks korda lausa võidu. :)

Rullsuusk
Aeg: 1h:09m:15s
Distants:13.83km

Jooks
Aeg: 20m:16s
Distants: 3.32km

ÜKE
Aeg: 20min

Täna öösel oli meie ümber äike. Mulle meeldib! Kahjuks sadas aga hommikul ka piisavalt palju veel, et rullsuusk jäi ära. Minu jaoks tõeliselt kurb uudis. Oleks isegi vihmaga läinud sõitma, aga lõpuks otsustas enamus siiski jooksma minna- Suurele Munamäele. Mina ennast nendega kaasa sundida ei osanud. Tõesti ei olnud motti end jooksu pärast selle ilmaga välja ajada. Samal ajal kui teised õues ligunesid, otsustasin mina maja keldris oleva ratta otsa istuda ja pool tundi end soojaks vändata. Pärast seda tegin kõhtu-selga ning kui teised jooksult tagasi jõudsid sai veel natuke pinxi mängitud ja otsa ennast veel ära ka venitatud.

Pärast seda väikest ja kerget treeningut jälle pessu, asju pakkima ja sööma. Natuke kahju oli sealt ära minna. Mõnus koht ja super vaheldus igapäevasele Tartule ja siinsetele trenniradadele. Aga nüüd on jälle see lõbu läbi, kus keegi sulle kolm korda päevas sooja toidu lauale toob ja peab tagasi reaalsusesse suunduma.

Kokkuvõtteks ma ütleks, et suusalaager oli minu jaoks raskem, puhtalt sellepärast, et seal oli nii palju jooksu ja ülakehale mõeldud harjutusi. Ei ma ei vingu praegu! Lõppkokkuvõttes peab kõike ikkagi tasakaalus treenima. Seepärast liidan järgmine kord oma EKE harjutustele ka mõne ÜKE oma juurde. Samas leidsin ma endale uue armastuse- rullsuusa. Kahjuks mul endal ei ole praegu neid, aga õnneks on mul mõned head sõberid, kes mulle enda omasid mõnikord laenata kindlasti tahavad. Iseasi, kas saapad ja klambrid sobivad.

Oli väga tore nädal ja mul on hea meel, et ma sinna läksin. Ja teiega mängiks valetamist iga kell ka tulevikus! Näeme juba sügisel, kui suusatrennid uuesti pihta hakkavad!


 Munamäe laskumine Foto: Margus Mustimets

Olge mõnusad,
Liisu

No comments:

Post a Comment