9 Sep 2013

Hooaeg 2013

Lubasin ühte hooaja kokkuvõtet. Aga palun, siin see on!


Esimene võistlus oli Tartu Rulluisuklubi kevadrull, mis toimus mai alguses kevadlaagri raames. Ilm oli jama..tuul oli külm ja meeletult kõva. Täitsin oma eesmärgi paari minutilise varuga. Kuna tee oli "mägine", nagu Otepää kant ikka, siis oli päris raske, kuid pean ütlema, et sellel teel nädal aega treenimist tegi mulle väga suure teene ülejäänud hooajaks, sest tõusud ei ole minu jaoks enam probleem. Võistlusest endast võid lugeda SIIT.

Teine võistlus oli Tabivere Rull. Tegu oli eraldistardi võistlusega, kus distantsiks oli ebamäärane 2km. Ebamäärane sellepärast, et ei ole see sprint, ei ole see pikk. Osa sai võetud sellepärast, et see oli hea ettevalmistus Raplarulliks. Eesmärki ei seadnud, tahtsin võimalikult kiirelt läbi sõita. Tegin enam-vähem piisavalt hea töö. Paar lõiku võistlusest leiad SELLEST postitusest.

Kolmas võistlus oli sellel aastal EMT Rullituuri avaetapp Raplarull. Ilm oli vihmane ja külm. Piisavalt märg, et vihmarattad alla kruvida. Võistlus tõmbas mind ikka korralikult tühjaks, sest kohe pärast finisheerumist läks süda pahaks ja see kestis ka järgmine päev. Esmaspäeval oli tunne nagu eelmisel ööl oli maha peetud räme pidu... Teate vast ise kõik seda tunnet. Eesmärki ei julgenud seada, sest see oli mu esimene suurem võistlus. Väikse loo Raplarullist leiad SIIT.

Neljas võistlus oli EMT Rullituuri teine etapp Maardus. Rada oli selline huvitav. Siis ei olnud emotsioon nii hea, aga kui ma praegu järgi mõtlen, siis ei olnudki nii hull (võib-olla sellepärast, et Tallinna RUM on värskelt meeles). Sõidu ajal oli tunne hea, aeg tuli täitsa hea, eriti kui arvestada seda, et igal ringil oli 3 tagasipöörde kurvi ning üks päris pikk tõus. Loe edasi SIIT.

Viies võistlus oli see kurikuulus Jõhvi etapp Rullituuril, kus ma oma esimese lähema tutvumise asfaltiga tegin. Uisu räsisin ära, sääre tõmbasin katki. Kaotasin umbes 3 minutit, aga adrenaliinilaks oli vist piisavalt suur, sest ma sõitsin end ette otsa tagasi ja seda üksinda ja vastu tuules (või küljekaga). Jõhvi trass on kindlasti minu lemmik selle tuuril! Poleks kukkumist olnud, oleks tulnud super sõit. Loe esimesest kukkumisest lähemalt SIIT.

Kuues võistlus oli äärmiselt raske Pärnu etapp Rullituuril. Kuna tee oli lauge, siis oli temps terve sõidu vältel laes. Kustusin täielikult viimasel ringil, kui sattusin vedama ja grupp minust enne finishijoont mööduda otsustas. Emotsioon oli nii s%#t, et ei tahtnud enam uiske tükk aega jalga panna. Ilm oli ka parajalt palav ja päike küttis lagipähe. Kandsin küll mütsi, aga järgmised kaks päeva võitlesin kuumarabandusega. Kõige hullem oli see, et Jaanipäev järgnes sellele üritusele ja sellepärast ei olnud seal ka just mingit erilist peotuju. Loe lähemalt SIIT.

Seitsmes võistlus oli väga üllatava Kunda etapp. Üks põhjus, miks sõidu ajal nii kerge oli, oli vast selles, et eelmine etapp, Pärnu, oli mega raske, pärast seda sain kuu aega enam-vähem puhata. Pärnu oli justkui see tühjendusvõistlus ja Kundaks oli kõik topelt koguses tagasi tulnud. Emotsioon oli super. Armusin uiustamisse uuesti. Loe lähemalt SIIT.

Kaheksas võistlus Mustvees, mis oli ühtlasti EMT Rullituuri VI etapp, tõi mulle taskusse mu esimese võidu naisteklassis. Ikka veel selle finishijoone ületuse peale mõeldes, tuleb sisse mõnus rahulolu tunne. Oli küll ühte pidi sõites päris kõva vastutuul, aga seekord olin enda jaoks valinud õige taktika välja. Mulle meeldib, et see ei ole mitte ainult tehniline ala, vaid siin peab ka mõtlema, valima, otustama, õige possa leidma. Loe lähemalt SIIT.

Üheksas võistlus oli minu esimene maratoni sõit Tartu Rulluisumaratonil. Kõige ägedam võistlus, kus ma olen olnud. Seda päeva saadavad ainult super mõnusad mälestused. Selle 48 kilomeetri läbimise järgselt, tunduvad kõik muud distantsid kui kiviviskamine. Jalad tõmbas küll korralikult läbi, aga õhtune lihaste hellitamine mõjus ja järgmine päev olin jälle värske. Loe minu esimesest maratonist SIIT.

Kümnes võistlus, ja ühtlasi ka hooaja lõpp, oli minu jaoks Tallinna Rulluisumaraton. Emotsioon on veel liialt selgelt meeles, et ma suudaks seda objektiivselt hinnata. Rada oli suht jama, koht oli ise väga mõnus (mere ääres). Ilm oli super. Tunne oli üks suur ümmargune null. Loe lähemalt SIIT.

***

Kokkuvõttes saan kindlalt öelda, et see suvi oli kõige parem suvi, mis mu elus siiamaani olnud on. Kui ma samas tempos jätkan, siis usun, et järgmised on veel paremad. Ma olen ülimalt rahul, et ma uisutama hakkasin, et ma võistlema hakkasin.

Üldjoonets sain täidetud kõik oma eesmärgid, mis olid seotud võistluste ja aegadega. Tehnika hakkab juba tulema, kiirus vaikselt kasvab, tunne läheb järjest paremaks. Ja mis kõige tähtsam, enesekindlus sõites kasvab.

Tegelikult oli see suvi natuke liiga sündmusterohke, et ma oskaks seda siin lühidalt kokku võtta. Ma usun, et lõppude lõpuks saavad minu vaimustusest aru tegelikult ainult need, kes selle ise läbi on teinud! Siinkohal kutsun ma kõik Teid, kallid sõbrad, ka osalema! Te ei pea võistlema tulema. Te võite tulla lihtsalt sõitma, enda jaoks ja enda tempos. Uskuge mind, need üritused on seda väärt!

Ja hooaja lõpu tähistamiseks olen ma nüüd täitsa punapea! :)


Saak (üks medal on veel soolas) Erakogu

Olge mõnusad,
Liisu

2 comments:

  1. Tore, et oled liitunud uisusõprade laia ringiga! Tänan sind nende koos veeretud kilomeetrite eest, lahe grupp oli meil enamasti. Sorry veelkord selle Pärnu pärast, tahtsin head, aga välja kukkus nagu ikka, edaspidi oskasin juba paremini situatsioone hinnata ja koostööd teha - õppisin sellelt hooajalt päris palju ja päris suur osa sellest tänu sinule ja su blogile! :-)
    Uute kohtumisteni uisuradael, punapea! :-)
    Jaak

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mul on siiralt hea meel, et ma olen suutnud kellelegi kasulik olla! Uisurajal olid jälle Sina mulle kasulik! :D

      Delete