15 Oct 2013

Haters gonna hate!

Selline kahtlane tunne on...et nagu täna ei olegi midagi erakordselt sitasti läinud....et kohe tuleb üks purakas. Neid on viimasel ajal üpris omajagu olnud. Kolmapäeva öösel läks uks ja peegel, neljapäeval läks arvuti ja telefon. Reedel sain teada, kui palju nende kahe viimase parandus mulle kokku maksma läheb.

Veel reedel istusin öö valves ja mõtlesin kui toredad loomad koerad on ja kui vähe mulle kassid meeldivad (selline tunne oli, et kõik kassid olid korraga haigeks jäänud). Lapse saamiseks ei ole ma ammugi mitte valmis, kui juba ühe tüütu kassi juuresolek mul närvi mustaks suutis ajada.

Eile mõtlesin, et olen tubli ja lähen hommikul enne kooli raamatukokku õppima. Õppisin ma jah...magasin laua peal. Selles olen ma meister. Oleks võinud seda sama kodus teha.

Tegelikult olen trenni ka saanud natuke. Käisime pühapäeval Vooremäel matkamas ja väga mõnus oli. Tore seltskond, palju nalja, ideaalne ilm ja enda liigutamine. Vooremägi on tore. Tahaks sinna jätkuvalt MTBga minna. Ma küll laseks seal tõenäoliselt vähemalt kaks korda püksi, aga see ei ole üldse oluline, sest see oleks niisama FUN.

Minu vähesel kirjutamisel on kaks põhjust. Esiteks oli mu arvuti neljapäevast saati paranduses nii, et pühapäeva õhtul oli tunne, et pool kätt on puudu, sest kõik tähtsad asjad, mis ma olin suutnud sellele nädalavahetusele lükata, jäid arvuti puudumise tõttu ära. Õnneks aitab mahe hääl ja naeratus vahepeal elus läbi lüüa ja nii sain ma lisaaja. Teiseks on mu pea igasuguseid muid mõtteid täis, mis lihtsalt ei kannata kirjapildis salvestamist, veel vähem siis siin avaldamist. Mõni jutt peab jääma jutu tasandile ja oi oi kui palju mul neid jutte viimasel ajal erinevate isikutega on. Tunnen ennast kohe teise inimesena, sest ma poleks osanud oodata, et ma olen võimaline asjadeks, milleks ma ilmselgelt võimeline olen. Oeh kui loogiline!

Tegelikult on isegi vaatamata sellele peegli-arvuti-telefoni-ja-muule jamale täitsa kobe tunne sees, teine ärkamine, sest et haters gonna hate ja mul on nalja kui palju. :)

Ja näete, natuke on trennijuttu ka. Praeguste andmete kohaselt on  neljapäeva hommikul plaanis lõpuks ära teha see jõusaali külastus, et üks korralik ja sobiv kava seal mulle kokku pandaks. Vaatab kui huvitavaks asi kujuneb. Äkki jagan teiegagi. :)

Liisu
Erakogu

1 comment:

  1. Dont worry,be happy! Lohutuseks sulle üks Murphy sedus ka-Kui sa arvad,et enam hullemaks ei saa minna,siis sa eksid.Saab küll. See oli nüüd küll mu oma sõnadega siia kokku kribatud,aga mõte jääb samaks. Loomulikult saavad jamad aga ükskord otsa ja õnn pöördub taas näoga sinu poole. Pea püsti,saba rõngasse ja edasi! :)

    ReplyDelete