13 Nov 2013

Need kohutavad krambid!

Esmaspäeval oli juba natuke parem ärgata. Sain isegi varasema bussi peale, mis tähendas tegelikult lõpuks ainult seda, et ma jõudsin 5 minutit varem saali, sest ma lihtsalt lebotasin riietusruumis, mõtlesin, et trennikaaslane pole veel kohal. Võta näpust, tema juba jooksis ja tegutses.

Soojendusminutid läksid kuidagi väga aeglaselt. Aeglaselt läks ka torbikute asukohtade välja nuputamine. Eelmine aasta juba teadsin, missuguse joone peale kus kohas see kurv on, aga no nüüd tuleb vist jälle Schänkel rulli ootama jääda, et nad õiged kohad maha märgiksid jälle.

Seekord oli rulliosa veidike pikem, aga ega me väga ei põdenud, kui me jälle end istumast leidsime, sest hetkel läheb põhirõhk ikkagi sellele kuiva trenni poolele ja pikematele aeroobsetele matkadele ja suusarullile. Ei ütleks, et midagi väga palju halvemaks vahepeal selle pausiga oleks läinud, tasakaal on olemas ja tõuge tuleb samamoodi ehk ikkagi mitte päris alati päris õigesse kohta. Aga harjutamine teeb ikkagi meistriks (mitte harjutajaks, võtke teadmiseks!). Järgmiseks korraks on juba järgmine plaan välja mõeldud, aga järgmine EMÜ trenn saab toimuma vist alles ülejärgmine nädal, sest järgmine nädal tuleb mul niigi tihe-tihe-ja-huvitav!

Peale EKE.

...aga ta naeratab! Erakogu

Eile oli taas vaba päev ja tegelikult tegin tänase päeva ka endale trennist vabaks. Tulin küll koolist jala koju, umbes 5 kilomeetrit mõnusat jalutamist. Koju jõudes haaras kogu mu keha meeletu kõhuvalu, mis kiirgas mu jalataldadeni välja. Kaotasin nende krampide käes vaeveldes umbes kuus tundi oma päevast. Öelge veel, et naiste elu on lihtne. Isegi 800 mg ibumetiini ei paistnud aitavat. Isegi vein ei aidanud. Õnneks on nüüd valu kadunud, aga sellest ülemagamisest on nii väsinud olla, et ma isegi mitte ei tunne ennast halvasti, kui ma vaatan oma trennikava, kus on tänase päeva peale kirjutatud jooks 1h ja ma tean, et ma ei tee seda täna.

Homme peab ikkagi selle jooksu ära tegema, sest suusatrenni kava vaadates tabas mind halb üllatus, et minu loodetud suusarulli asemel oli seal kirjas hoopis imitatsioon. Õnneks on alates sellest reedest võimalik käia Nõo spordihoones uisutamas, nii et vähemalt kaks trenni ratastel saab ikkagi see nädal ära tehtud.

***

Ja lõpuks sain oma järgmise nädala lennuplaani ka kätte. Teisipäeval Tallinn-Kopenhaagen-Brüssel ja neljapäeval Brüssel-Frankfurt-Tallinn ja öösel veel viimase bussiga Tartusse, mis tähendab, et koju jõuan ma umbes kell 3 öösel ja kell 10 hommikul on mind ees ootamas järjekordne sisehaiguste eksam. Oh joy! Aga ilma selle eksamita olekski kõik kuidagi liiga ilus. :)

Palju päikest Teile,
Liisu

No comments:

Post a Comment