10 Nov 2013

Seljakotid selga...

Mulle vahest meeldib lugeda oma vanu postitusi. Võistluste kohta lugedes, tulevad tagasi kõik need emotsioonid, see soe suveilm ja need inimesed. See teeb oleku palju erksamaks. Natuke kurvemas meeleolus kirjutatud tekste lugedes tabab mind aga heaolutunne ja avastamisrõõm, et kõik möödub. Isegi kui sellel hetkel minevikus, oli tunne, et siia ma nüüd jään. Kõike muud lugedes tuleb sisse mõnus soe tunne ja tahtmine endale pai teha, sest 5 aastat tagasi ma arvan, et ma sõin samal ajal snickersit...

Nüüd, täna oma värvilist trennikava vaadates saan ma uhkusega öelda, et laiskushetkedest vaatamata, saan ma esimese nädala ilusti maha tõmmata ja juba homset trenni ootama jääda. Vaikselt hakkab tekkima see rutiin, millest ma siin enne olen rääkinud. Tõenäoliselt on järgmised hommikud ka raskemat sorti, sest te ei kujuta ette kui innustav ja hea tunne see on, kui keegi on nõus sinu pärast end hommikul oma soojast voodist välja ajama. Ainult selleks, et sind juhendama tulla. Hetkel ei ole see küll füüsiliselt võimalik, aga ma tean, et me saame hakkama. Ma tean, et ma saan hakkama!

Aga aitab heietamisest... Täna, nagu eile jutt jäi, oli plaanis Voorekal vähemalt 2h ringi tatsata. Kuna meie traditsioonilised grupijuhid ei olnud täna end kohale ajanud (loodrid), siis muidugi  lõin mina rinna ette ja ütlesin: "Mina tean, kuhu tuleb minna!" ja kõik usaldasid mind. Lõpptulemuseks olid mõnusalt savimülkased jalad. Samas mulle hullult meeldivad sellised väikesed ekslemise matkad. Ja võtke teadmiseks, Voorekal on võimalik ära eksida. Õnneks oli meil kaasas teemurdja K, kes meid läbi võpsiku taas teerajale iga kord viis. Mis matk see selline on, kui sa korraks teerajalt kõrvale ei keera?! Mina ei nimetaks seda isegi mitte matkaks. Natuke põnevust kulub ära igasse trenni. Lähme veel metsa, palun!!

Erakogu

Ega mul rohkem midagi lisada ei olegi, kui et teie kes te kõik täna hommikul rahulikult sliipi panite selle asemel, et Vooremäele tulla. Te jäite ilma väga paljust. :)

Olge mudased,
Liisu

No comments:

Post a Comment