21 Dec 2013

"1 semester, 30 ainepunkti, 100 liitrit alkoholi" *

See koht oli siin natuke aega suletud. Oli vaja! Armas oli see, et mulle tuli lausa mitu kirja (ja ise paar telefonikõne) küsimusega, kas sa oled kirjutamise ära lõpetanud. Aitäh :) Aga ei, veel ei lõpetanud, oli vahepeal paar asja ära muuta ja ma lihtsalt ei leidnud aega sellega tegelemiseks. Ja ma ütlen kohe ära, et trenni pole ma ka teinud. Liigutanud ikka olen, üritanud jalutada nii palju kui võimalik, aga no mulle öeldi, et ma ei peaks petma ennast nende jalutuskäikudega oma treenituse juures. Mina küll jätkuvalt arvan ja tunnen, et piisavalt pikad jalutuskäigud võivad küll ühe rahuliku trenni alla kirja minna, aga see selleks.

Mul on selline tunne, et viimased kuu aega ei ole ma teinud mitte midagi muud kui õppinud ja eksameid kirjutanud. Viimased nädalad olen ma raamatukogus elanud ja see on ka põhjus, miks ma ei ole kuskile jõudnud. Mingi hetk hakkas köha-nohu ka ligi tikkuma, praegu on ka veel mingi köhh-nohh sees, aga vist sain hullemale stopi peale pandud.

Toitumise koha pealt leppisin ma sellega, et porgandite järamine ei ole õppimise kõrvale piisav. Järasin küll neid ka ja sõin palju kapsast ka kõrvale (nii hea!), aga lõpuks lõpetasin enda keelamise ja sõin ka kõike seda, mida ma tegelikult ei oleks tohtinud süüa. so what. Minu jaoks on oma toitumise jälgimine kohutav energiakulu ja praegu sessi ja sellele eelneval ajal on mul energiat muudele asjadele vaja. Ei ole küll väga hea mõtlemine, aga ma arvan, et need, kes praegu seda sama läbi teevad (nädalas keskmiselt 2 eksamit, 80% neist on kliinilistes ainetes), mõistavad mind. Ma katsun ikkagi mõistlik oma valikutes olla ka praegu. Alati ei tule see küll mul välja, aga ma annan endast parima, mis hetkel võimalik on.

Eile pärast viimast eksamit, mida tahaks küll rohkem palju koledamate sõnadega kirjeldada, panime me lihtsalt ühe peo püsti ja nautisime üksteise seltskonda ja seda et lõpuks ometi on talv ja jõulud käes. Need viimased hiilisid küll väga kiirelt ligi... Täna magasin end välja, homme teen veel Tartus viimased toimetused ära ja siis suundun mõneks päevaks koju Tallinnasse, söön, joon, teen oma nunnukatele pai ja tulen tagasi, et hakata valmistuma jaanuariks, mis saab üpris kole olema. Ilusam kui mõnedel kursusekaaslastel, sest ma otsustasin kaks asja juba novembris-detsembris ära teha, mis muidu jaanuari oleks jäänud, aga 2 suurt eksamit nädalas on ikka piin. Muidugi ei anna seda võrrelda mõne teise inimese sessiga, kus iga päev on mingi eksam.

*....ja siis ei ole midagi imestada, kui detsembri Tartu Tudengi esikaanel on suurelt pealkiri "1 semester, 30 ainepunkti, 100 liitrit alkoholi" !

Ma ei luba hetkel midagi, millal või kui palju ma seda kohta siin lähitulevikus täiendan, aga ma loodan, et te annate mulle selle andeks, sest lõpuks on vaja mul ikkagi see kursus (veterinaarias nn surma aasta) ära lõpetada. Katsun teha trenni. Ootan pikkisilmi lund, et saaks suusatada! Tartu Maraton jääb järgmisel aastal küll veel ära, aga suusatamist see ju ei takista. Jaanuari lõpus on üks siserulluisuvõistlus, mõtlen veel, kas osaleda või mitte. Äkki osalen. Eelmine kord kui me Astiga niisama proovi mõttes paar kiiremat ringi saalis tegime, siis aeg oli 1 sekund parem, kui eelmisel hooajal ja kui ma eelmise selle sama võistluse naiste harrastajate aegu enda trennis sõidetud aegadega võrdlesin, siis ma olek olnud oma klassis poodiumil.

Ah...saab mis saab! Üks päev korraga!

Liisu

Kuskilt internetist varastasin.

No comments:

Post a Comment