24 Jan 2014

Uus-vana arm ei roosteta

Kolmapäeval murdsin ma nädala selgroo kirurgia eksamiga ja ülejäänud päeva lihtsalt lebotasin, vaatasin sarju, puhkasin. Neljapäeva hommikul võtsin end lõpuks kokku ja määrisin oma suusad köögilaual ära. Esimest korda päris ise, aga no kui raske see ikka olla saab. Õnneks ei oludki. Piisavalt palju seda juba pealt nähtud. Köök oli küll pärast igasuguseid ülejääke täis, aga no mis sellest. Hoidsin pöialt, et nad libiseksid. 


Lippasid küll, isegi liiga hästi, pärast esimest tõuget olin selili. :) Hakkasin nii kohutavalt naerma selle peale. Esimene ring oli väga ebakindel, teine läks natuke paremaks, kolmas oli juba täitsa okei. Päris kõva trenn oli, võttis ikka läbi küll.

Inimesi oli üllatavalt palju selle kellaaja kohta. Pooled vihtusid klassikat, ju valmistuvad TM'iks, ülejäänud pool kihutasid uisusammu. Hoidsin ennast paremasse äärde, lasin inimesi rahulikult mööda ja ise nautisin. Mõnus oli. Mäletasin, et eelmisel aastal oli veel mõnusam, aga siiski mõnus oli.

Külm oli ka. Pagana külm! Katsin end kolme riidekihiga ja ikka oli külm. Enne sõitu ja esimese ringi ajal mõtlesin, et mu sõrmed kukuvad kohe otsast ära. Ei võtnud pakse kindaid kaasa, sest tavaliselt mu käed ei külmeta, aga see esimene väike selili käimine ja käe maha panemine ajas külma sisse. Õnneks neljanda-viienda ringi ajal oli kätesse veri tagasi jõudnud ja sain sõrmeotsad kindast välja pista. Pärast sõitu pidin veel bussi oma 15 minutit ootama ja siis hakkas küll mega külm. Loodan, et ma oma köhale-nohule juurde sellega võimu ei andnud. 

Teine negatiivne asi oli see, et mu päkk andis jälle valu. See sama, mis pühapäeval võistlustel valutama hakkas. Ma arvan, et see valu on mul seotud selle suure varba juures oleva liigese valuga. Ja on võimalik, et seal on mul väike põletik sees. Nii vähemalt arvas mu füsio.



Täna uisutama. Homme võiks veidike soojem olla, tahaks veel suusatama minna, aga see külm no üldse kohe ei kutsu...


Pildid Erakogu

No comments:

Post a Comment