30 Apr 2014

Valmis olla, tähelepanu - Laager!

Eile öösel ma jõudsin muidugi alles kell öösel koju. Kevadpäevad ju. Pakkida ma enam ei jõudnud. Hommikul ärkasin pool tundi enne kella. Väsimus oli to the max. Viskasin kiiruga asjad kotti. Loodan, et kõik sai kaasa. Läks libedamalt kui eelmisel aastal see pakkimine.

Kodus mul muidugi jälle süüa ei olnud. Praekartul ainult. Kell pool 10 tuli uuesti uni peale. Olin juba pooleldi unes, kui telefon helises ja Evelin ukse ees oli, et mu kodinad peale võtta. Ega siis sellest tukkumisest enam midagi välja ei tulnud. Võtsin oma voki ja istusin selga. Ilm oli selline kahtlaselt jahe. Aga ma olin ju kõik oma soojemad riided juba autoga Kääriku poole teele saatnud. Mis seal siis ikka.

Sadulasse istudes avastasin, et rehvid on natuke tühjad. Igaks juhuks põikasin A&T Spordist ka läbi, et sealt lennuluba saada. Sain. Edasi läbi Ülenurme Võru mnt'le. Maanteele jõudes taipasin, et tuul saab olema küljelt või vastu. See ei olnud üldse meeldiv uudis. Veidi kartsin ka raja profiili. Kusjuures see viimane ei olnud üldsegi nii hull, kui ma alguses arvasin. Muidugi ma ei tea, kes selle rattaga pühapäeval pärast RUKi kevadrulli tagasi Tartusse sõidab. Siia tulles olid need tõusud ju järsemad kui langused. Tagasi minnes saavad tõusud olema pikemad ja langused järsemad. See teine variant on vist raskem. Tunnistan, Otepääle sissesõidu tõusu võtsin ma ratta kõrval. Ei olnud motivatsiooni sealt üles end push'ida. Ma ei oleks nii kui nii tippu jõudnud. Otepääl tegin väikese lõunapeatuse. Ostsin Konsumist natuke sooja sööki, istusin pingile ja nautisin päikest. Jahe oli ikka.

Pärast väikest tankimist hakkasin Pühajärve poole sõitma. Kaks ägedat laskumist. Minu lemmikud. Aga ega see lõbu kaua ei kestnud, sest Pühajärvelt Kääriku poole suundudes muutus see naeratus natuke vähem naeratuseks. Läbi Sihva kuni Käärikuni välja olid need tõusud ikka päris kurjad mu vastu. Seekord jäin sadulasse. Viimasel tõusul tõusin püsti korraks. Kohale jõudsin ma 2h:22m:22s hiljem. Telefoniekraanil seisis 53,51 km.

 
Tuba on umbes kaks ja pool eelmise aasta tuba. Söök oli maitsev ja seltskond on jätkuvalt mõnus. Homme-ülehomme ja laupäeval tuleb veel lisa. Tänase trenniga olen täitsa rahul. Praegu on mõnusalt väsinud olla. Päeva teise trenni ma ei läinud, kuna siis oleks mul kahe trenni vahel vaid poolteist tundi olnud. Pole vist mõtet esimesel laagripäeval end ribadeks tõmmata. Aga homme jälle uue hooga, kell 8 hommikujooks. Loodame, et ilm peab ja hommikul saab rullidel Otepää-Kääriku tõuse võtta. Aga nii ju saabki tugevaks. Eelmise aasta laager andis mulle eelmisel hooajal kohe kindlasti paljude ees eelise tõusudel.

***

Ja kuna täna on aprilli viimane päev, siis natuke eelmise kuu numbritest ka. Viimase kuu jooksul sai üsna "palju" end liigutatud võrreldes aasta algusega.



 
Vaikselt hakkab tagasi tulema see igapäevane trenniigatsus. Hetkel küll veel mitte uisutamise vastu, vaid rohkem tahaks ratast sõita. Tahaks oma vana voki uue matšoga ainult asendada. Ta ikka ootab mind truult veel Tallinnas. Peab veel natukene ootama, sest kui üks asi läheb katki, siis lähevad kõik asjad riburadapidi oma teed ehk kõigepealt peab uue arvuti endale leidma.

Aga palju päikest teile ja pöidlad pihku, et YRNO valetab ja ei hakka vihma sadama. Kuigi ma ei imesta. Eelmise aasta laager oli samasugune.

Olge mõnusad,
Liisu

No comments:

Post a Comment