22 Jun 2014

On OK mitte olla OK!

Üks peatükk mu elus sai mõni aeg tagasi otsa. Ja kuigi ma olen elevil, et uusi peatükke kirjutada, tunnen ma, et mul on vaja aega, et leinata, et üks on otsa saanud. Alati öeldakse, et ära nuta, kuna see sai läbi, naerata, kuna see juhtus ja see on vapustav lause ja see meeldib mulle, kuid kui miskit suurt Sinu jaoks lõppeb, siis ma tunnen, et on vaja seda aega, millal Sa saad ja võid olla kurb.

Paljud inimesed arvavad, et nutmine ning kurbuse välja näitamine ja abi palumine on läbikukkumine. Nad näevad seda kui nõrkust ja minu arvates on asi risti vastupidine. Ma isiklikult arvan, et abi palumine näitab palju rohkem julgust. Lihtne on olla lihtsalt vait. Abi palumine ja tunnistamine, et ma ei saa hetkel hakkama ja et mu elus on probleeme, ma arvan, et see on raskem ja julgem asi, mida teha. Ja see aitab ka kiiremini terveks saada. Minu jaoks oli see alati raske. Ma olin teismelisena alati väga salatsev. Mulle ei meeldinud abi paluda. Tegelikult sai see alguse juba lapsena.

Ükskõik, mida ma tegin, ma pidin tõestama, et ma saan ise hakkama. Ma pidin näitama, et ma olen suuteline asju ise tegema. Ja see saatis mind läbi mu elu kuni tänaseni. Teistele inimestele näib see kui "Ta on nii iseseisev ja ta saab kõigega ise hakkama!" Kui tegelikult olen mina: "Ma ei tea, mida paganat ma teen, aga ma teen näo, et ma tean ja võib-olla siis ei küsi keegi, kas mul on abi vaja ja kui ma ei saa sellega hakkama, siis see on minu enda süü ja ma tegelen tagajärgedega." Ja see on üks äraütlemata halb viis, kuidas elada.

Palju raskem on öelda, et mul ei ole kõik korras. Palju raskem on öelda "Tegelikult, elu sakib praegu!" Aga see on parem. On parem ja tervislikum seda kellegagi jagada, kui üksinda kõigega hakkama saada. Ja see ei tähenda, et Sa oled nõrk või et Sa oled läbi kukkunud. See tähendab lihtsalt, et Sa ei ole superkangelane. Ja ükskõik kui palju meile ei meeldiks mõelda endist kui superkangelastest, mõnikord me lihtsalt oleme kurvad ja mõnikord on elu liiga raske, et üksinda hakkama saada ja mõnikord kõik lihtsalt sakib!

Ma olen hiljuti õppinud, mitte et ma oleks kunagi arvanud, et ma olen superkangelane, ma olen õppinud, et üks hetk ma enam ei saanud üksinda nii hästi hakkama, kui ma arvasin, et ma võiks saada. Ma pidin aru saama, et see on OK. On OK nii tunda ja on OK tahta enda kõrvale sõpru ja on OK öelda, et miski on halvasti praegu ja küsida, et kas keegi saaks Sulle toeks olla, et Sa ei peaks ennast enam nii sitasti tundma. Kui Sa küsid abi õigetelt inimestelt, siis nad küsivad vastu, et miks Sa varem nende poole ei pöördunud. Ja see on tore. See on hea tunne!

Point on, et on OK olla kurb ja on OK olla mitte OK kohe kui midagi halba juhtub. Ja on hetki, kui Sa pead olema lihtsalt natuke isekas. Nagu lennukis. Teate küll seda, kui nad ütlevad, et pange hapnikumask kõigepealt endale ette ja siis aidake alles teisi. Ja viimaste kuude jooksul olen ma üritanud seda hapnikumaski kõigepealt endale ette panna, enne kui ma teiste peale mõtlen. See on olnud minu jaoks väga raske ja alati pole see ka välja tulnud, aga ma arvan, et ma olen selle lõpuks ära õppinud. Ja nüüd on see peatükk minu elus läbi.

Hea on see, et ma olen hakanud avastama, et mis on minu jaoks hea ja mis on halb ja millest ma peaks lahti ütlema ja millest kinni hoidma. Ja nüüd pean ma sellega lihtsalt harjuma. Ja ma ei tea kuidas seda teha, veel.
On OK mitte olla OK! Saa sellest aru ja mida varem Sa sellest aru saad, seda paremaks asjad lähevad. Nii, et tee seda! Ära ürita üksinda hakkama saada asjadega, mis on Sinu jaoks liiga rasked. Sellel ei ole mingit mõtet. Küsi abi! Sellepärast, et on normaalne küsida abi! See ei tee Sinust läbikukkujat, see teeb Sinust inimese.



Allikas: Internet




3 comments:

  1. Väga aus postitus. Mulle meeldis. :)

    ReplyDelete
  2. Mis sai Tabasalust?

    ReplyDelete
  3. Tabasalu läks kahjuks sama sitasti nagu Viitna!

    ReplyDelete