18 Oct 2014

Tohuvapohu

Kaks nädalat on parajalt pikk aeg, et kirjutamist igatsema hakata, sest täpselt nii palju aega on möödas viimasest siinsest šedöövrist. Ei, ma ei ole laisk, kui mitte välja arvata seda, et ma pole peale hooaja lõpetamise väikese matka, ennast üldse sportlikul eesmärgil liigutada saanud. Sellele on mul ainult üks vabandus vastu öelda- lihtsalt pole aega olnud. Kuid samas, kes teeb see jõuab? Ja äkki ma olengi siis laisk olnud?

Igal juhul sai siis eelmisel laupäeval Otepääle põrutatud ning koos ägedate inimestega sealset loodust ja ilusat ilma nauditud. Ja ilm oli tõesti ilus, eriti kui ma seda eelnevate ja/või järgnevate päevadega võrdlen.

Otepääl toimus Tartu Rulluisuklubi hooaja lõpupidu ja pealekauba ka sünnipäevapidu. Päeval seadsime endale eesmärgik 4 mäge ja 13 kilomeetrit. 4 mäge- Tehvandi, Väike-Munamägi, Apteekrimägi ja kui ma ei eksi siis Linnamägi. Üllatavalt kerge ja chill oli. Võib-olla oli asi ka toredas seltskonnas, kellest enamust polnud juba tükk aega näinud, sest minust ju sellel aastal uisutajat ei olnud. Pärast matka oli mõnus õhtusöök, hunnik mänge, auhinnad, tants,
tort, šampus ja trall. MÕNUS!







Kõik ülejäänud on olnud üks suur tohuvapohu ja ringi jooksmine. Kui keegi küsib, et kuidas mul läheb, siis vastus on talle juba teada - "kiirelt". Selts, Sügispäevad, Rebastepäv ja -pidu jne...jne. Kõige sellega olen rohkemal või vähemal määral seotud olnud. Ja siis veel üritanud kooliasjadega järje peal olla. See viimane on üle ootuste hästi õnnestunud, kuigi need mõned varahommikused loengud on mu jaoks siiski veel natuke kättesaamatud. Kuigi, eelmisel nädalal olin ma rohkem kohustatud kui muidu neis käima.

Need viimased kaks nädalat tõotasidki sama kiired ja hullud olema, kui ma märkmikku vaadates kartsin. Samas sain ma ilusti nendega hakkama, kõik õnnestus peaaegu, et 100%-liselt ning nüüd on see kõik läbi. Kahjuks ei ole kõik muidugi nii roosiline lillepidu, sest vahepeal on kogu sellest närveerimisest ja ringi jooksmisest ja enda peale mitte-mõtlemisest, mind mõned korrad külastanud jälle need samused ärevushäired, mille ma enda arvates üle-eelmisesse talve jätsin. Aga võta näpust, kuskil kohvripõhjas on nad minuga kaasa reisinud. Kindlasti ei aita ka see, et ma ei saa jälle toitumisega järje peale. Nii raske on planeerida ette, mida, kui palju, kus ja mis kell sa sööd, kui sa ei ole isegi päris täpselt, mis kell ja kus sa saad olla. Ja see teeb meele nii mõrudaks ja paneb mind vastikustunnet enda suhtes tundma. Selle viimasega olen ma võidelnud nii kuidas jaksan, sest kogu selle sporditegemise-tervisliku-toitumise-ja-kaalulangetamise-krempli juures on see kõige kurja juur.


Vähemalt on sügisene Tartu ilus, mõnus ja hubane. :)

Olge mõnusad,
Liisu


5 Oct 2014

Tartu Sügisjooks 2014

"Ja lõpuks on selle aasta viimane "võistlus" ka tehtud!" ütles Liisu ja pistis draakoni kommi suhu. Ei, tegelikult ei ole see draakoni komm seal üldse oluline ja isegi see mitte ei ole oluline, et viimane rahvaspordiüritus see aasta läbi sai. Tegelikult on palju olulisem see, et eilne Tartu Sügisjooks läks mu vaatamata mõnele viperusele, millest ma kohe pikemalt räägin, väga hästi ja täna hommikul ärkasin mõtte ja tundega, et tahaks jooksma minna. Aga, et jõuda homsesse, pean ma alustama eelmisest pühapäevast.

Pühapäev 29.09: Hull mõte- jookseks Tartu Sügisjooksu raja läbi
Pakkisin end riidesse, pistsin kaardi taskusse ja suundusin õue. Alustasin oma jooksu kodu juures, sellepäras tuli ka teekond pikem, kui TSJ tegelikult on. Võistlusrajale astusin Kesk ja Sõbra tänava ristis ja suundusin Sõpruse silla poole. Ise ka imestasin kui hea oli olla. Jalad olid üpris kerged, tunne oli ja hea ja mis kõige tähtsam, isegi mitte ei pistnud...nii hullusti. Vahepeal ikka tulid mõned kõnnisammud ka vahele. Lõpus viimased 4 km olid juba raskemad, siis tuli kõndimist juba natuke rohkem ette.

Pühapäeva õhtul küsisin klubikaaslase käest nõu, kuidas ma peaks järgmise nädala jooksutrennidega tegema. Tema soovitus oli esmaspäeval 45 minutit, kolmapäeval 60 minutit ja reede hommikul, kui tunne on hea, 30 minutit. Tempoks iga kord 7:00 min/km.

Esmaspäeval olin enda üle uhke, et pärast tööd veel öösel jooksma end sundisin, Kolmapäevaks olid lihased aga nii valusad, et sama sundimismeetod ei toiminud. Reedel ei olnud lihtsalt aega ja nii ma laupäeva hommikusse jõudsingi.

Õhtul magama heites ei olnud mingit närvi sees... 

Laupäev 04.010: Tartu Sügisjooks
...hommikul ei olnud ka. Kuniks stardini oli umbes 2h jäänud. 3h enne starti sõin veel korraliku stardieelse hommikusöögi, mida ma tavaliselt ei tee- puder ja viinamarjamahl. 

Riidesse suutsin ma panna ennast muidugi ilmale mittevastavalt, sest kui ma lõpuks linna jõudsin, siis oli mul juba väga palav. Hea, et mul oli võimalik üks kiht vähemaks võtta, sest muidu oleks ma raja peal lihtsalt ära sulanud. 

Linnas oli juba närv sees. Tundsin veel hommikusööki oma neelus. Stardini oli ka veel tükk aega aega, aga õnneks läks see aeg kuidagi väga kiirelt mööda. Lõpuks stardikoridoris seistes oli juba kerge elevus sees ja soov, et see juba läbi oleks.

Esimene kilomeeter läks väga kiirelt. Liiga kiirelt, aga elevus oli sees ja läksin rahvaga kaasa. Rookie mistake. Tore oli rajal ja raja ääres tuttavaid nägusid näha. Tuju oli hea. Kuskil Karlovas hakkas aga jubedalt pistma, et ma pidin jalutama. Vaheldumisi mõned jooksusammud, natuke kõndi jõudsin ma lõpuks esimesse TPsse, kus otsustasin, et minu pistmise põhjus ei saa olla hingamises, sest sellele olin ma eriti pingsat tähelepanu pööranud, Seega sõin paar kurgitükki, jõin vett peale ja jätkasin oma jooksu. Ja kohe läks paremaks. Pistmine kadus ära ja viimased 5 kilomeetrit olid juba väga toredad. Kuigi kuskil 6-7 vahel hakkas mul pea miskipärast ringi käima. Võtsin korraks rahulikumalt.

Ja siis oligi kuidagi kiirelt see asi läbi saanud ja mina sain oma medali lõpuks kätte. Aega sihtisin küll 1:10 kanti, aga pole hullu, eesmärk "Paremini kui TJM" sai täidetud 59 sekundiga. :)

Erakogu

Erakogu

Eile õhtul sai veel Atlantises natuke lihased soojaks ja kangus neist välja tantsitud. Täna on ainult vasakus sääres tunda, et midagi vist on toimunud. :)

Ma tegelikult tahaks veel siia lisada, et niipalju kui ma olen sellistel rahvaspordiüritustel käinud (kas osalenud või pealtvaataja olnud), siis minu arvates on TMi üritused alati väga suurepäraselt korraldatud olnud ja minu eesmärk saada kätte kõik TMi medalid on ainult kolme medali kaugusel!

Olge mõnusad,
Liisu