5 Oct 2014

Tartu Sügisjooks 2014

"Ja lõpuks on selle aasta viimane "võistlus" ka tehtud!" ütles Liisu ja pistis draakoni kommi suhu. Ei, tegelikult ei ole see draakoni komm seal üldse oluline ja isegi see mitte ei ole oluline, et viimane rahvaspordiüritus see aasta läbi sai. Tegelikult on palju olulisem see, et eilne Tartu Sügisjooks läks mu vaatamata mõnele viperusele, millest ma kohe pikemalt räägin, väga hästi ja täna hommikul ärkasin mõtte ja tundega, et tahaks jooksma minna. Aga, et jõuda homsesse, pean ma alustama eelmisest pühapäevast.

Pühapäev 29.09: Hull mõte- jookseks Tartu Sügisjooksu raja läbi
Pakkisin end riidesse, pistsin kaardi taskusse ja suundusin õue. Alustasin oma jooksu kodu juures, sellepäras tuli ka teekond pikem, kui TSJ tegelikult on. Võistlusrajale astusin Kesk ja Sõbra tänava ristis ja suundusin Sõpruse silla poole. Ise ka imestasin kui hea oli olla. Jalad olid üpris kerged, tunne oli ja hea ja mis kõige tähtsam, isegi mitte ei pistnud...nii hullusti. Vahepeal ikka tulid mõned kõnnisammud ka vahele. Lõpus viimased 4 km olid juba raskemad, siis tuli kõndimist juba natuke rohkem ette.

Pühapäeva õhtul küsisin klubikaaslase käest nõu, kuidas ma peaks järgmise nädala jooksutrennidega tegema. Tema soovitus oli esmaspäeval 45 minutit, kolmapäeval 60 minutit ja reede hommikul, kui tunne on hea, 30 minutit. Tempoks iga kord 7:00 min/km.

Esmaspäeval olin enda üle uhke, et pärast tööd veel öösel jooksma end sundisin, Kolmapäevaks olid lihased aga nii valusad, et sama sundimismeetod ei toiminud. Reedel ei olnud lihtsalt aega ja nii ma laupäeva hommikusse jõudsingi.

Õhtul magama heites ei olnud mingit närvi sees... 

Laupäev 04.010: Tartu Sügisjooks
...hommikul ei olnud ka. Kuniks stardini oli umbes 2h jäänud. 3h enne starti sõin veel korraliku stardieelse hommikusöögi, mida ma tavaliselt ei tee- puder ja viinamarjamahl. 

Riidesse suutsin ma panna ennast muidugi ilmale mittevastavalt, sest kui ma lõpuks linna jõudsin, siis oli mul juba väga palav. Hea, et mul oli võimalik üks kiht vähemaks võtta, sest muidu oleks ma raja peal lihtsalt ära sulanud. 

Linnas oli juba närv sees. Tundsin veel hommikusööki oma neelus. Stardini oli ka veel tükk aega aega, aga õnneks läks see aeg kuidagi väga kiirelt mööda. Lõpuks stardikoridoris seistes oli juba kerge elevus sees ja soov, et see juba läbi oleks.

Esimene kilomeeter läks väga kiirelt. Liiga kiirelt, aga elevus oli sees ja läksin rahvaga kaasa. Rookie mistake. Tore oli rajal ja raja ääres tuttavaid nägusid näha. Tuju oli hea. Kuskil Karlovas hakkas aga jubedalt pistma, et ma pidin jalutama. Vaheldumisi mõned jooksusammud, natuke kõndi jõudsin ma lõpuks esimesse TPsse, kus otsustasin, et minu pistmise põhjus ei saa olla hingamises, sest sellele olin ma eriti pingsat tähelepanu pööranud, Seega sõin paar kurgitükki, jõin vett peale ja jätkasin oma jooksu. Ja kohe läks paremaks. Pistmine kadus ära ja viimased 5 kilomeetrit olid juba väga toredad. Kuigi kuskil 6-7 vahel hakkas mul pea miskipärast ringi käima. Võtsin korraks rahulikumalt.

Ja siis oligi kuidagi kiirelt see asi läbi saanud ja mina sain oma medali lõpuks kätte. Aega sihtisin küll 1:10 kanti, aga pole hullu, eesmärk "Paremini kui TJM" sai täidetud 59 sekundiga. :)

Erakogu

Erakogu

Eile õhtul sai veel Atlantises natuke lihased soojaks ja kangus neist välja tantsitud. Täna on ainult vasakus sääres tunda, et midagi vist on toimunud. :)

Ma tegelikult tahaks veel siia lisada, et niipalju kui ma olen sellistel rahvaspordiüritustel käinud (kas osalenud või pealtvaataja olnud), siis minu arvates on TMi üritused alati väga suurepäraselt korraldatud olnud ja minu eesmärk saada kätte kõik TMi medalid on ainult kolme medali kaugusel!

Olge mõnusad,
Liisu



No comments:

Post a Comment