22 Dec 2014

Blogmas #22: Saja üheksakümne üheksas.


See on siin 199. sissekanne siia blogisse ja ainus, mis mul öelda on, on see, et ma ei oska oma vaba ajaga mitte midagi enam peale hakata. Nüüdseks olen ma nii ära harjunud sellega, et koguaeg peab kuskil olema, et hommikul minnakse kodust vara ära ja jõutakse koju alles pool 12 öösel. Ja nüüd kui ma ei pea enam kella peale ärkama natuke aega, nüüd on imelik olla.

Laupeäval ma näiteks sain lõpuks voodist välja kell 19 ja seda ka sellepärast, et ma pidin sünnipäevale Põlva metsade vahele minema. Tänane päev möödus samamoodi. Põhimõtteliselt. Tegin ühe pikema lõunauinaku ja jube rõve on see tunne, kui sa ärkad lõunauinakust nii üles, et sa oled rohkem väsinud, kui sa enne olid. Täiesti võimatu on keha liigutada ja end üles ajada, kuigi aju ütleb sulle "kobi välja, sa ei maga muidu öösel". Homme on siiski vaja juba hommikul ärgata, sest päris jõuludeks tuleb siiski Tallinnasse koju sõita.

Ega mul rohkem midagi öelda ei olegi, kui et homne postitus saab olema hästi ümmargune (tervelt 200.) ja tagasivaatav möödunud aastale ja inimestele, kes olemas on olnud.

Olge mõnusad,
Liisu

No comments:

Post a Comment